Eestlaste Soome kolimise ja pendeldamise suurest lainest, mis sai alguse Euroopa Liidu laienemisest 2004. aastal, on märkamatult kulunud kaks aastakümmet. Edukat lõimumist kirjeldab kaasatus poliitikasse ning ühiskonnaelus kaasarääkimine. Erinevad uuringud on seni leidnud, et eestlased on ühiskondliku aktiivsuse poolest Soome teiste rahvusvähemustega võrreldes tagasihoidlikud. Kõnekas on kasvõi see, et tänaseks ei ole Soome parlamendis veel mitte ühtegi eestlasest saadikut. Samuti on eestlaste osalusprotsent Soome kohalikel valimistel olnud väga madal – 2021. aasta andmeil hääletas 9% hääleõiguslikest.
Eesti-Soome migratsiooni uurivate antropoloogidena oleme märganud kasvavat aktiivsust. 2025. a 13. aprillil toimunud Soome kohalike omavalitsuste (KOV) ning heaolupiirkondade valimiste järgselt on hea hetk põgusalt analüüsida ja arutleda, milline oli eestlaste osalus nendel valimistel, kelle ja milliste huvide eest eestlased Soomes seisid ning mida Eesti päritolu kandidaatide suurem osalus Soome eestlaskonna jaoks laiemalt võiks tähendada. Lähtume oma analüüsis ligi 30 kandidaadist, kelle seisukohti suutsime tuvastada Eesti Organisatsioonide Võrgustiku Soomes (EOVS) abiga. Kasutame EOVSi kodulehel avaldatud kandidaatide enesetutvustusi, YLE Vaalikone ülevaadet kandidaatidest ning kirjeldusi, mille osa kandidaate avaldas erakondade valimisplatvormidel.
Need riukalikud andmed
Artikli kirjutamise hetkel polnud 2025. aasta valimiste statistika veel kättesaadav. Seetõttu puudub täpne ülevaade, kui palju eestlasi ja millistes valimispiirkondades Soomes kandidaatidena üles astus. 2021. a KOVide valimistel osales Soome statistikaameti andmetel 95 eestikeelset kandidaati. Eeldatavalt oli tänavune kandidaatite arv sarnane või ehk pisut suuremgi. Soome justiitsministeerium kogub statistikat jällegi kodakondsuse alusel. Peab arvestama, et topeltkodakondsusega eestlased kajastuvad statistikas kodakondsuse alusel soomlastena. Niisiis võimaldab kättesaadav statistika vaid umbkaudset teadmist Eesti päritolu kandidaatidest.
Alates 2021. aastast on EOVS püüdnud esiteks Eesti päritolu kandidaate üle Soome tuvastada ning teiseks nende võrgustumist eest vedada. EOVSi esinaine Annela Liivat selgitab: „Kui eestlased saavad tuge ja platvormi omavaheliseks koostööks, võib see viia suurema valimisaktiivsuseni, parema esindatuseni ja lõpuks ka reaalse mõjuni otsustusprotsessides.“ Vahetult viimaste valimiste eel kasutasid paljud kandidaadid üle Soome võimalust tutvustada ennast EOVSi kodulehe ja sotsiaalmeediakanalite kaudu.
Milline on eestlasest kandidaat?
Vaadeldud kandidaatidest enamik kandideeris Lõuna-Soomes, kus elab ka suurem osa Soomes elavatest eestlastest. Eestlased olid esindatud kõigis Soome suuremates erakondades: Kokoomus (lähim reformierakonnale), SDP (lähim sotsiaaldemokraatidele), Perussuomalaiset (põlissoomlased, lähim EKREle), Keskusta (traditsiooniliselt maarahva ja põllumeeste partei), Vihreät (rohelised), Vasemmistoliitto (Vasakpartei) ja Kristilliset Demokraatit (KD, Kristlikud demokraadid), kuid ka väiksemates parteides. Paistab silma, et Eesti päritolu naisi kandideeris valimistel märkimisväärselt rohkem kui mehi ja naiste osakaal kasvas võrreldes eelmiste valimistega. Lisaks tundub, et kui eelmistel valimistel oli silmapaistvalt palju eestlasi esindatud põlissoomlaste ja Kokoomuse ridades, siis sel korral oli kaalukeel rohkem sotsiaaldemokraatide poole. Mitmetel eestlastel oli varasem kandideerimise kogemus ning nad olid ka juba kohalikul tasandil valituks osutunud või asendusliikmed olnud ning nii volikogu kui ka erinevate komisjonide töössse panustanud. Noorim teadaolev Eesti juurtega kandidaat oli 19-aastane ja vanim 74-aastane. Enim kandideeris tänavu 40ndates naisi, kellest paljud töötavad sotsiaal-, tervishoiu- või haridusvaldkonnas. Nii nagu Eestiski, kuuluvad nimetatud valdkondade esindajad sageli vasakerakondadesse. Liberaalsete parteide esindajad on peamiselt väikeettevõtja taustaga. Paremkonservatiivsetes erakondades kandideerinute taust on mitmekesisem: ametnikest muusikute või näiteks ettevõtjateni. Leidus ka kandidaate, kellel on varasem erakondliku tegevuse ajalugu Eestist.
Sõnumiks ametialane kompetents
Silma paistsid keskealised naised, kes on oma ala eksperdid sotsiaal-, tervishoiu- või haridusvaldkonnas ja omavad põhiteenuste kohta kogemust iseenda, laste ja lähedaste kaudu. Teemad, millele lubati tähelepanu pöörata, on seotud haridussüsteemi puudujääkidega, huvihariduse ning noortega. Tööturuteenuste süsteemi hiljutine muutmine Soomes on suur väljakutse – muretsetakse, et see võib anda oodatule vastupidiseid tulemusi ehk lisada ebavõrdsust. Noorte töötus ja vaimne tervis olid paljude kandidaatide ühiseks mureks sõltumata erakonnast. Oli näha, et eestlastest kandidaadid hindavad kõrgelt Soome ühiskonna alustalasid – võrdsust ja võrdõiguslikkust – ning seisavad nende väärtuste eest.
Eestlased, kes elavad ääremaadel, olid südamega selle juures, et kohalikud teenused, turvalisus ja heaolu säiliksid piirkondades, kus teenusevõrk on juba praegu väga hõre või lausa kadumas. Näiteks Lapimaa heaolupiirkonnas ja Kittilä vallas Vasemmistoliitto ridades kandideerinud 57-aastane pikalt sotsiaalvaldkonnas tegutsenud Eve Lääts kirjeldas kohalikke väljakutseid väga detailselt: Põhja-Lapi Utsjoelt Rovaniemele keskhaiglasse on 500–600 km ja Oulu 1000 km. Bussiliiklus on väga vähene ja harva sobivad bussigraafikud keskhaigla vastuvõtuaegadega. –– Töötasin 2023–2024 ainukese puuetega inimeste teenuste sotsiaaltöötajana Põhja-Lapis, 7 vallas. See tähendas päevas nt 300–600 km tööreise. Samamoodi hästi praktilisest, aga hoopis tõhustamise ja läbipaistvuse tõstmise perspektiivist rääkis Kauniainenis esimest korda kandideerinud kinnisvaramaakler Marjut Uusmäe (Liberaalipuolue): Praegu näeme, et samaaegsed reformid koormavad liigselt liiklust ja teenuseid. Planeerimine peab olema pikema perspektiiviga ja elanikke tuleb paremini kaasata otsuste tegemisse.
Seesugustelt platvormidelt spetsiilifisi teemasid esile tõstes püüdsid eestlased kõnetada laiemat kogukonda vajamata valituks osutumiseks otseselt teiste eestlaste toetust.
Kõrvalpilgu pakkumine
Osal juhtudel rõhutasid eestlastest kandidaadid oma Eesti päritolu, millest Soome ühiskonnal võiks olla praktilist kasu. Oma soomlastest eristuvat tausta esitati kui väärtust, mis annab kõrvalpilgu ja lubab paremini hinnata Soome seniseid saavutusi. Mujalt tulnuna näed asju nö teise pilguga ja see aitab kaasa kohalikule arengule. Ja meie häält tahetakse kuulda, päriselt (Eve Lääts, Vasemmistoliitto). Samas andis teise ühiskonna tundmine kandidaatidele justkui ekspertsuse, millest Soome võiks õppida, et kitsaskohti lahendada. Minu eesmärk on edendada mujal maailmas toimivaks tõdetud perearstisüsteemi, mis aitab vabaneda liigsest bürokraatiast (Aive Pietilä, Perussuomalaiset). Samuti oldi valimislubadustes digitaalsete lahenduste eestkõnelejad ning viidati selles Eesti kasulikule eeskujule.
Sisserändajate vajadustele keskendumine
Kandidaatide hulgas oli märgata üsna põhimõttelisi erinevusi selles, kuidas nad Soome ühiskonnas sisserändajatega seotud teemasid käsitlevad. Osa kandidaate rõhutas enda eestlust, kuid vastandus teistele sisserändajate gruppidele olles seda meelt, et nende hüvesid Soomes tuleks piirata. Eelkõige paistis see silma põlissoomlaste kandidaatide puhul. Igal Soome tulnud inimesel tuleb endal kanda rohkem vastutust oma integreerumise eest Soomes. Mina olen Soomes integreerunud ilma igasuguste integreerumisteenuste abita (Aive Pietilä, Perussuomalaiset).
Jyväskyläs teist korda kandideerinud Karli Kelk (SDP) vahetas peale 2021. aastal põlissoomlaste nimekirjas valituks osutumist erakonda põhjendades seda nii: Ma ei saanud toetada diskrimineerivat sotsiaal- ja majanduspoliitikat ega väärtuste maailma, mis halvustaks kõiki, kes mingil moel enamusrahvastikust erinevad.
Rohkem oli siiski kandidaate, kes kas oma pere mitmekultuurilisuse või sisserännanuna kogetud raskuste tõttu lootsid parandada protsesse, mis aitavad uutel sisserännanutel paremini ühiskonda kinnituda. Minu eesmärk on parandada elu kõigi jaoks, kuid ka panustada välismaalaste ja sisserändajate laste heaolusse, tagades neile võrdse kasvu- ja arengukeskkonna (Karolin Kurvits, Kokoomus). Elame multikultuurses maailmas, kus peaksime väärtustama igat inimest. Soomes elades oleme kindlasti kogenud rassismi ning diskrimineerimist, kas siis otseselt või kaudselt (Merili Rammo, SDP).
Eesti keele õpetaja Larissa Aksinovits (Vasemmistoliitto), kes on juba korra Tuusulas valituks osutunud ning saanud mitmes komisjonis tegutsedes kogemuse, mida tähendab olla ainus sisserännanu üle 50 valitu hulgas, seisis mitmekultuurilise Soome eest. Ta ütles: Oma emakeele ja tasakaaluka mitmekeelsuse toetamine ja arendamine on minu põhilisi huvialasid, kuid seda poliitikat saab parimal moel teha, kui meid, teiste rahvusvähemuste esindjaid, oleks seal [komisjonides] palju rohkem.
Kokkuvõtteks
Poliitikas osalemine ja eelkõige edukas kandideerimine on teatud oskuste omandamise protsess, millele kulub aega. Larissa Aksinovitsi kogemus aga on näidanud: Kui sa lõpuks juba oled otsustajate hulgas, siis oled sa võrdväärne soomlastega – nad respekteerivad sinu olemasolu ja su arvamusi. Nii eestlaste aktiivsem kandideerimine kui ka valituks osutumine on positiivse mõjuga areng. Poliitiline osalus tõstab eestlaste eneseteadvust, ent on tähtis ka rahvusvähemuse huvide kaitsmise seisukohast.