Julkaistu: 27. maaliskuuta 2020

Ümber maailma, aga mitte koju

Ville Hytönen

Avasime Paavli täikalt ostetud lauamängukarbi. Mängus ”Eestlaste ümberilmareisid” võistlevad ajaloolised eestlastest ümbermaailmareisijad selles, kes teeb kõige kiiremini tiiru ümber maailma.

Valida on muuhulgas ümber maailma purjetanud Ahto Valteri, Raido Rüütli ja Tiit Pruuli juhitud Rolling Estoniansi, Mart Saarso juhitud Lennuki, Kariina Tšursini ja Margus Sootla mootorrataste või jalgrattur Raimo Laosma Fuji Sunfire vahel.

Abikaasa valib jalgrattur Raimo, mina mootorrattaduo ja meie nelja-aastane poeg purjetaja Ahto Valteri.

Tuleb välja, et kõige parem variant oleks siiski olnud mängu välja andnud GoTraveli reisipakett, sest veidi tootereklaami peab ühes mängus ikka olema!

Ahto Valter (1912–1991), mängu kõige kuulsam tegelane, stardib erinevalt teistest Ühendriikide läänerannikult, teised alustavad Tallinnast. Ta on kogenud purjetaja, kes on ületanud koos oma vendade Jariilo, Kõu ja Ukuga Altandi viis korda. Meremeheteed alustas Valter 14-aastasena suurel purjelaeval Tormilind.

Noor Ahto luges juhuslikult ookeanipurjetaja reisikirja Vaikselt ookeanilt ja innustus sellest nii, et tundis kogu ülejäänud elu vastupandamatut kihku maailma eri paigus purjetada. Ta ostsiski endale väikese kehvas seisus purjeka, mis oli mõeldud küll rannikusõitudeks, kuid Ahto ja tema vend Kõu seilasid sellega esimest korda üle Atlandi.

Ümbermaailmapurjetamist proovis Valter juba 1932. aastal koos ajakirjanike Evald Tammlaane ja Rudolf Sirgega. Tammlaan ja Sirge pidid reisist kodumaa lehtedele ülevaateid kirjutama, aga resoluutne kapten ja ajakirjanikud läksid omavahel tülli ja ka raha hakkas otsa lõppema, nii et reis jäi pooleli.

Aastal 1938 läks Valter unelmate reisile koos oma ameeriklannast abikaasa Margaret Duffi ja pooleteistaaste poja Eweniga, keda kutsuti hellitusnimega Teddy või ”beebi mänguaias”. Kaasas oli veel üksteist rikast ameeriklast, kes reisi kinni maksid. Saaremaal ehitatud kolmemastiline Ahto, pikkus 17,59 meetrit ja laius 5,85 meetrit oli Valteri ja Ameerika miljonäride valik mitte üksnes seetõttu, et Valter oli isamaaline inimene, vaid ka seetõttu, et Saaremaa oli tuntud oma laevaehituse poolest.

Dokumentaalfilmis ”Ahto. Unistuste jaht” (2018) näeb Ted Valter esimest korda audiovisuaalset salvestist nende pikalt ümbermaailmareisilt. Liigutunud vana mees vaatab kitsasfilmimaterjali oma isast ja imestab, kust filmitegijad selle leidsid. Mis ta seda varem näinud pole?

Lisaks rahale läks reis ka muidu kalliks maksma. Kui Valter oma perega ümbermaailmareisi lõpetas, sai ta aru, et ei saa enam kodumaale naasta. Seda ei olnud enam. Alanud oli maailma kõige hirmsam sõda.

”Eestlaste ümberilmareisid” on omamoodi eestluse matafoor. Aastal 2016 välja antud mäng rõhutab eestlaste visadust, iseiseisvalt ja kindlameelselt tegutsemise oskust. Teisest küljest ei too mäng esile sotsiaalseid väärtusi, ei paku võimalusi läbirääkimisteks ega kokkulepete sõlmiseks.

See on eleegia üksi hakkamasaamisele. Tormile vastu, jalad valusad, mootorrattaga veel paar lisaringi Alaskas, et finišisse jõuaks kindlasti kõva tööga.

Mäng kordab mingis mõttes eesti kannatusajalugu, kõige rohkem just Ahto Valteri kuju kaudu. Sellest nõukogude ajal unustatud unistajast ja oma unistuste elluviijast on viimastel aastatel saanud samasugune meremehelegend kui Kihnu Jõnnist ehk Enn Uuetoast (1848-1913).

Sangar, kes on sunnitud kivitükiga sõudes kodumaalt lahkuma, on tuttav eesti rahvaluulest. Mängu teine purjetaja Mart Saarsoo purjetas aastatel 1999-2002 ümber maailma purjekaga Lennuk. Ka see on rahvaluulest tuttav. ”Kalevipoja” eeposes tähendab lennuk müütilist lendavat laeva.

See laev jõudis koju tagasi, alati edasi liikuvasse, iseseisvasse Eestisse, vastupidiselt Ahtole, kes jäi New Yorgi sadamasse.

Tõlge eesti keelde Järvi Lipasti
27. maaliskuuta 2020