Maiu Juurik

“Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”

… tuleb meelde Väike-Maarjast üles korjatud ja kirja pandud eesti vanasõna, kui igakevadine linnulaul vallutab metsatukad, roostikud, suvila- ja koduõued, pargid ja pargikesed, ja isegi linnatänavad. See…

“Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,” Loe “Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”

Rein Kuresoo

Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks

Kui Soomes asutati 1938. aastal Pyhätunturi rahvuspark (praegu Pyhä-Luosto rahvuspargi osa), siis Eestis ei oldud toona valmis rahvuspargi loomiseks. Leiti, et siin ei ole piisavalt suurt inimtühja piirkonda…
subject Lahemaa rahvuspark…

Silja Hurskainen

Spordist, tõsiselt

Harrastan väikestviisi tugitoolisporti. Vanakooli statistikaspets ma pole ega vaata ka hommikul esimese asjana teksti-TVst NHLi tulemusi, aga spordieluga üldjoontes kursis olemine on minu meelest tore.
subject Spordist, tõsiselt

Kai Lobjakas

Sissejuhatus Eesti disaini

Disain puudutab meie igapäevaelu alates rõivastest, kodustest esemetest, sõiduvahenditest kuni majade, keskkondade ja inimeste omavahelise suhtluseni. Disaini ülesanne on vahendada kasutajatele muutusi…
subject Sissejuhatus Eesti…

Artiklid

Mare Ainsaar

Kuidas iseloomustada Eesti meest

„Perekeskne paksuke“ oli ajakirjanike üldistav portree 2015. aasta alguses avaldatud Eesti mehe uuringu kohta. Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste poolt läbi viidud uuring püüdis aru saada, mis iseloomustab…

Kuidas iseloomustada…Loe eesti keeles Kuidas iseloomustada Eesti meest   Mikä on virolainen…Lue suomeksi Mikä on virolainen miehiään?

Mare Ainsaar, Andu Rämmer, Ave Roots

Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused?

Väärtused on inimeste arusaamad ihaldusväärsetest eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest, seega inimeste käitumise kujundajad, mis vormivad inimeste uskumusi, hoiakuid ja tegevusi. Ühiskonnas domineerivate…

Kui sarnased…Loe eesti keeles Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused?   Onko Suomen ja…Lue suomeksi Onko Suomen ja Viron arvomaailmoilla eroa?

Mai Beilmann ja Anu Realo

Õppides usaldama

Üldine usaldus ehk inimeste valmisolek teisi (muuhulgas võõraid) inimesi ilma kohese vastuteene ootuseta usaldada on kui liim, mis ühiskonda koos hoiab ja seeläbi inimeste vahelist koostööd soodustab.…

Õppides usaldamaLoe eesti keeles Õppides usaldama   Luottamaan oppiessaLue suomeksi Luottamaan oppiessa

Peep Ehasalu

Mitmekesine Eesti

Olen aeg-ajalt teinud koolitusi Eesti ja Soome kultuurierinevustest ning kõige põnevamad on alati vestlused, milles võrreldakse ennast teistega. Mina – norm, nemad – erinevus. Ehkki ajakirjanduse kuumad…

Mitmekesine EestiLoe eesti keeles Mitmekesine Eesti   Lue suomeksi

Samuli Haapasalo

Eesti metsatukkadest ja lindudest

Metsatukad annavad Eesti külamaastikule erilise ilme. Maastikupildile lisavad graafilisust põldudel kasvavad üksikud kaunid tammed. Miljon hektarit põllumaad kaunistab domineerivat maastikutüüpi. Siiski…

Eesti metsatukkadest…Loe eesti keeles Eesti metsatukkadest ja lindudest   Virolaisen metsäsaarekkeen…Lue suomeksi Virolaisen metsäsaarekkeen miljöö ja linnut

Samuli Haapasalo

Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades

Arktilistest veelindudest ja kurvitsalistest kevadrändurid lendavad massiliselt mööda ”Soome- ja Eesti-poolset lahte” maikuus. Miljonite veelindude, hanede ja kurvitsaliste rännu kõrghetk kulmineerub…

Lahtedel ja luhtadel,…Loe eesti keeles Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades   Lahdilla ja luhdilla,…Lue suomeksi Lahdilla ja luhdilla, niityillä ja metsissä

Toomas Hiio

150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest

7. aprillil 1870 asutasid Tartu ülikooli eestlastest üliõpilased ja haritlased Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS), eestlaste vanima üliõpilasorganisatsiooni.

150 aastat Eesti…Loe eesti keeles 150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest   150 vuotta Virolaisten…Lue suomeksi 150 vuotta Virolaisten ylioppilaiden seuran perustamisesta

Silja Hurskainen

Allakäigutrepist üles

Mis hetkel ma hakkasin nii erilist asja iseenesestmõistetavaks pidama? Ja miks peab juhtuma midagi ebameeldivat ja põrutavat, enne kui aru saame, et kõiki mune tõepoolest ei tasu ühes korvis hoida.

Allakäigutrepist…Loe eesti keeles Allakäigutrepist üles   Latistumisesta…Lue suomeksi Latistumisesta kohti loistoa

Silja Hurskainen

Ema koolilaboris

Mul on kaks last. Üks käib tavalises Tallinna piirkonnakoolis ja teine siinses Soome koolis. Seetõttu küsitakse minult kui välissoomlaselt tihti, kumma maa koolisüsteem on minu meelest parem.

Ema koolilaborisLoe eesti keeles Ema koolilaboris   Äiti koululaboratoriossaLue suomeksi Äiti koululaboratoriossa

Silja Hurskainen

Spordist, tõsiselt

Harrastan väikestviisi tugitoolisporti. Vanakooli statistikaspets ma pole ega vaata ka hommikul esimese asjana teksti-TVst NHLi tulemusi, aga spordieluga üldjoontes kursis olemine on minu meelest tore.

Spordist, tõsiseltLoe eesti keeles Spordist, tõsiselt   Urheilusta, vakavastiLue suomeksi Urheilusta, vakavasti

Annika Hussar

Nimekalendrid

Eestlased tähistavad eeskätt sünnipäeva, seda nii pereringis kui ka töö juures, koolis jne. Nimepäeva traditsioon ei ole Eestis kuigi elav. Määrav on ilmselt olnud eestlaste luterlik taust, mis tähendab,…

NimekalendridLoe eesti keeles Nimekalendrid   NimipäiväkalenteritLue suomeksi Nimipäiväkalenterit

Ville Hytönen

Martsipan

Mu poeg tahab põrsakujulist, mina ebaoriginaalselt ainult ühe batoonikese magusat mandlimaiust.

MartsipanLoe eesti keeles Martsipan   Marsipaania!Lue suomeksi Marsipaania!

Ville Hytönen

Õlu ja kirvevise

Saan oma juristist sõbralt vihje veidi omapärase spordiürituse kohta. Beer and Axethrowing Night kõlab just nii, et ma pean sellest osa võtma. Kanada metsameeste võistlustest tuttav kirveviskamine…

Õlu ja kirveviseLoe eesti keeles Õlu ja kirvevise   Kaljaa ja kirveenheittoaLue suomeksi Kaljaa ja kirveenheittoa

Ville Hytönen

Ümber maailma, aga mitte koju

Avasime Paavli täikalt ostetud lauamängukarbi. Mängus ”Eestlaste ümberilmareisid” võistlevad ajaloolised eestlastest ümbermaailmareisijad selles, kes teeb kõige kiiremini tiiru ümber maailma.

Ümber maailma,…Loe eesti keeles Ümber maailma, aga mitte koju   Maailman ympäri,…Lue suomeksi Maailman ympäri, muttei kotiin

Ville Hytönen

Veelkord garaažidest

Ma olen neist ennegi kirjutanud, aga ainult möödaminnes. Nõukaaegsed garaažid, need vene meeste hapukurkide hoidmise, viinajoomise ja igasugu toimetamiste jaoks mõeldud kohad, kus ei hoita autosid vaid…

Veelkord garaažidestLoe eesti keeles Veelkord garaažidest   Vielä kerran…Lue suomeksi Vielä kerran autotalleista

Heidi Iivari

Kogu aeg tööl

Eletrik vastab sõnumile kell üks reede öösel. Kodumasinaparandaja paigaldab mu vannitoas pesumasinat laupäeva õhtul. Tõlke tellinud muusemitöötaja ootab minult messengeris vastust pühapäeval, kuigi asjaga…

Kogu aeg töölLoe eesti keeles Kogu aeg tööl   Aina töissäLue suomeksi Aina töissä

Heidi Iivari

Minu esimene mereseiklus

Purjeka nimi on Olõ-iq Kipõt. See on võru keeles ja tähendab “kiiret pole”. Paadi omanikud peavad alalõpmata seletema, mida tähendab ka eestlaste jaoks kummaline ja raskesti hääldatav nimi.

Minu esimene…Loe eesti keeles Minu esimene mereseiklus   Ensimmäinen meriseikkailuniLue suomeksi Ensimmäinen meriseikkailuni

Heidi Iivari

Poolt ja vastu

Küll keeb ja kobrutab! Eesti on muutunud meeleavalduste ja tuliste vaidluste maaks. See torkab silma ja kõrva peavoolu- ja sotsiaalmeedias, tänaval ja kampaaniates. Paari viimase aasta jooksul on avaldatud…

Poolt ja vastuLoe eesti keeles Poolt ja vastu   Puolesta ja vastaanLue suomeksi Puolesta ja vastaan

Heidi Iivari

Valga / Valka

On 1999. aasta veebruar. Tartu ülikoolis on just algamas eesti keele tund ja ma satun istuma Irita kõrvale. Varsti selgub, et Irita on pärit nii Valgast kui Valkast. Ta sündis ja elas neli esimest eluaastat…

Valga / ValkaLoe eesti keeles Valga / Valka   Valga/ValkaLue suomeksi Valga/Valka

Olle Järv, Kerli Müürisepp

Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis

Kuidas iseloomustada inimest, kes on rahvuselt eestlane, kodakondsuselt soomlane, omab kodu nii Soomes kui ka Eestis ning töötab Soomes, kuid koroonakriisi ajal teeb kaugtööd Eestist? Teaduslik vastus…

Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis   Virolaiset Suomessa…Lue suomeksi Virolaiset Suomessa – ylirajaisuus, monipaikkaisuus ja koronakriisi

Maiu Juurik

Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi

Miks just sina Maiu Juurik, Tuglase Seltsi eesti keele õpetaja, tahad kirjutada Elos linnunimedest? Kas seda ei peaks tegema Mall Hiiemäe või Erik Leibak või Kaisa Häkkinen või Jukka Hintikka?

Eesti- ja soomekeelsetest…Loe eesti keeles Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi  

Maiu Juurik

“Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”

… tuleb meelde Väike-Maarjast üles korjatud ja kirja pandud eesti vanasõna, kui igakevadine linnulaul vallutab metsatukad, roostikud, suvila- ja koduõued, pargid ja pargikesed, ja isegi linnatänavad. See…

“Igal linnul…Loe eesti keeles “Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”   Igal linnul oma…Lue suomeksi Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis

Maiu Juurik

Loeme keele selgeks

Uus kooliaasta on algamas, õpetajast inimene seisab jälle igivana küsimuse ees: kuidas. Kuidas õpetada nii, et saavutada maksimaalne tulemus võrdlemisi kiiresti ja õpilasele võimalikult valutult? Nii…

Loeme keele selgeksLoe eesti keeles Loeme keele selgeks   Lue suomeksi

Maiu Juurik

Mine seenele!

… ütleb eestlane, kui tahab kaasmaalasele koha kätte näidata. Soomlane ütleks sel puhul suksi kuuseen. Tüütu kaaslase võiks soome keeles saata ka sinna, missä pippuri kasvaa. Huvitav,…

Mine seenele!Loe eesti keeles Mine seenele!   Mine seenele!Lue suomeksi Mine seenele!

Maiu Juurik

”Mina lähen, Jaak!”

… ütleb Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule ühel märtsikuu hommikul Venemaa-poolsel Peipsi kaldal seistes, igatsevalt üle laguneva jääsupi koduse Kodavere poole kiigates. Aasta on 1893 ja seesama lause, mis…

”Mina lähen,…Loe eesti keeles ”Mina lähen, Jaak!”   Minä lähden,…Lue suomeksi Minä lähden, Jaak!

Annekatrin Kaivapalu

Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad

Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal…

Kuidas eestlased…Loe eesti keeles Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad   MIten virolaiset…Lue suomeksi MIten virolaiset ja suomlaiset ymmärtävät toisiaan

Kadri Kaljurand

„Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi

Praegust Eesti teatrihooaega iseloomustab riikliku eritoetuse saanud erinevate teatrite vaheline koostööprojekt „Sajandi lugu“, mis tähistab Eesti 100. sünnipäeva. Sari kestab kokku kaksteist kuud, alates…

„Sajandi lugu“…Loe eesti keeles „Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi   Vuosisadan tarina…Lue suomeksi Vuosisadan tarina ja Viron teatterikesä

Toomas Kiho

Soomustuda või soomestuda?

Vabadussõja ajal, uhkesti just 24. veebruaril 1919 kandis Johan Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. See oli töövõit.

Soomustuda või…Loe eesti keeles Soomustuda või soomestuda?   Suomettua vai…Lue suomeksi Suomettua vai virottua?

Valve-Liivi Kingisepp

Õ tulekust eesti kirjakeelde

Varsti 500-aastaseks saava eesti kirjasõna ajaloos on huvitav seik, et teame, kes, kuidas, millal kujundas ja täiendas kasutusel olnud ladina alfabeeti uue tähega, grafeemiga õ.Õ tulekust eesti kirjakeelde

Õ tulekust eesti…Loe eesti keeles Õ tulekust eesti kirjakeelde   kun Õ tuli viron…Lue suomeksi kun Õ tuli viron kirjakieleen

Marju Kõivupuu

Mardid ja kadrid on jälle käimas

Alates 1990ndatest on Eesti meedias käinud sügisest sügisesse (sotsiaal)meedias arutelu, kuidas halloween, mille algne sõnum on ka eestlastele hingedeaja ja -päeva tähistamise kaudu üsna tuttav – tegemist…

Mardid ja kadrid…Loe eesti keeles Mardid ja kadrid on jälle käimas   Martit ja katrit…Lue suomeksi Martit ja katrit ovat liikkellä taas

Kersti Koll

Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric

Eelmisel aastal tähistati Eesti riigi 100 aastapäeva ning käesoleval aastal möödub sajand Eesti Kunstimuuseumi rajamisest. Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat tähistab Adamson-Ericu muuseumi näitustevahetus…

Eesti mitmekülgsem…Loe eesti keeles Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric    Adamson-Eric…Lue suomeksi Adamson-Eric – Viron monipuolisin modernisti

Liisi Kööts-Ausmees

Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest

Eestlased ega soomlased ei ole väliselt väga emotsionaalsed rahvad. Soome-ugri keeltes tähendab õnn lisaks rõõmule veel ka vedamist ja saatust ehk siis midagi, mis ei ole inimese kontrolli all. Head enesetunnet…

Eestlase ja soomlase…Loe eesti keeles Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest   Virolaisten ja…Lue suomeksi Virolaisten ja suomalaisten onnesta ja murheesta

Janika Kronberg

Pagulaseesti arhiivipärandist

20. sajandi eesti ajaloos on tervelt kaks olulist poliitilise maapao perioodi, mis mõlemad on jätnud püsivad jäljed eesti kultuuri ja kirjandusse. Sajandialguse Noor-Eesti liikumine langes kokku 1905.…

Pagulaseesti…Loe eesti keeles Pagulaseesti arhiivipärandist   Arkisto on kansan…Lue suomeksi Arkisto on kansan muisti

Mart Kuldkepp

Kas Eesti on Põhjamaa?

Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat. Eesti põhjamaisuse idee sündis samal…

Kas Eesti on…Loe eesti keeles Kas Eesti on Põhjamaa?   Onko Viro Pohjoismaa?Lue suomeksi Onko Viro Pohjoismaa?

Irina Külmoja

Peipsimaa vanausulised

Eestis auto või bussiga mööda Peipsi järve rannikut reisides, võib näha veidi erakordset pilti: tavapäraste siin-seal põllulappide ja metsatukkade vahel kõrguvate taluhoonete asemel näeme piki kallast…

Peipsimaa vanausulisedLoe eesti keeles Peipsimaa vanausulised   Peipsimaan vanhauskoisetLue suomeksi Peipsimaan vanhauskoiset

Rein Kuresoo

Eesti mets läbi aegade

9000 aastat eKr, siis, kui inimesed Eesti alale saabusid, oli see peaaegu täielikult metsade ja soodega kaetud. Küttide-korilaste tegevus ei mõjutanud metsasust just kuigi ulatuslikult. Esimest korda puutusid…

Eesti mets läbi…Loe eesti keeles Eesti mets läbi aegade    Virolainen metsä…Lue suomeksi Virolainen metsä kautta aikojen

Rein Kuresoo

Eesti puisniidud

Sadakond aastat tagasi kaunistasid Eesti maastikku Varbla, Mihkli, Kose ja Kuusalu kirikut ühendavast joonest lääne ja põhja pool kõikjal puisniidud. Puisniitude levikul ei ole siiski pistmist nimetatud…

Eesti puisniidudLoe eesti keeles Eesti puisniidud   Viron lehdesniitytLue suomeksi Viron lehdesniityt

Rein Kuresoo

Euroopa naarits elab Hiiumaal

Euroopa naaritsa leviala kattis kunagi peaaegu tervet Euroopat Hispaaniast Uurali mägedeni. Praeguseks on naarits peaaegu kõikjal oma ajaloolisel levialal välja surnud. Nüüdseks on alles jäänud kokkukuivavad…

Euroopa naarits…Loe eesti keeles Euroopa naarits elab Hiiumaal   Vesikko – Hiidenmaan…Lue suomeksi Vesikko – Hiidenmaan joenrantojen harvinainen asukas

Rein Kuresoo

Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks

Kui Soomes asutati 1938. aastal Pyhätunturi rahvuspark (praegu Pyhä-Luosto rahvuspargi osa), siis Eestis ei oldud toona valmis rahvuspargi loomiseks. Leiti, et siin ei ole piisavalt suurt inimtühja piirkonda…

Lahemaa rahvuspark…Loe eesti keeles Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks   Lahemaan kansallispuiston…Lue suomeksi Lahemaan kansallispuiston puoli vuosisataa

Rein Kuresoo

Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda

013. aasta veebruaris ajasid Salevere (Matsalu rahvuspark, Läänemaaa) kandis koerad tihedasse kadastikku veidra looma. Kohalik külamees surmas ta pussiga ning zooloogid määrasid looma harilikuks šaakaliks…

Šaakal on tulnud…Loe eesti keeles Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda   Sakaali tuli…Lue suomeksi Sakaali tuli Viroon jäädäkseen

Mariliis Kuukuma

Armastusest raamatukogude vastu

Minu armastus raamatukogude vastu sai alguse pisikesest Lõuna-Eesti külaraamatukogust, kus mu vanaema juhatajana töötas. Suved veetsin õega maal vanaema juures ja raamatukogu külastus oli meile alati põnev…

Armastusest raamatukogude…Loe eesti keeles Armastusest raamatukogude vastu  

Mariliis Kuukuma

Emakeele vägi

Eesti ja Soome suhtlus kirjandusmaastikul on väga elav ning põnev. Mõistagi pole kirjandussuhted alati nii soojad ja tihedad olnud. Suhteid on mõjutanud nii poliitiline olukord, ideoloogiline hoiak kui…

Emakeele vägiLoe eesti keeles Emakeele vägi   Äidinkielen voimaLue suomeksi Äidinkielen voima

Mariliis Kuukuma

Jätku leiba!

Toit on oluline osa kultuurist. Hiljuti oli soomlastel ja eestlastel oma riikide 100. sünnipäeva puhul võimalus hääletades välja valida lemmikrahvustoit. Soomes kogus enim hääli rukkileib ja eestlaste…

Jätku leiba!Loe eesti keeles Jätku leiba!   Hyvää ruokahalua!Lue suomeksi Hyvää ruokahalua!

Mariliis Kuukuma

„Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“

Eesti ja soome kultuur on justkui väga sarnased, kuid oleme siiski kaks rikkalikku iseseisvat kultuuriruumi. Olen Soomes elanud pea poole oma noorest elust ning siinse kultuurikeskonnaga kohanenud. Olen…

„Kes hommikuti…Loe eesti keeles „Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“   Sen näkee heti,…Lue suomeksi Sen näkee heti, että vanhoja ystäviä

Riho Laurisaar

Hindamatu turvatunne

Hiljuti kõlas Soomes meediast läbi uudis, kus politsei kutsus üles inimesi teavitama igast vähegi liigagressiivsest mõtteavaldusest internetis, mis võiks kuidagi avalikku korda või lausa inimeste elusid…

Hindamatu turvatunneLoe eesti keeles Hindamatu turvatunne   Korvaamaton turvallisuudentunneLue suomeksi Korvaamaton turvallisuudentunne

Riho Laurisaar

Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid”

Aasta algupoolel Eesti välispoliitika instituudi juhina tööle asunud Kristi Raiki hinnagul ei ole Eesti ja Soome ametlikud seisukohad Venemaa ja Euroopa Liidu osas kuigi erinevad, kuid avalik keskustelu…

Kristi Raik:…Loe eesti keeles Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid”   ”Suomesta ja…Lue suomeksi ”Suomesta ja Virosta puuttuu Venäjän tuntijoita”

Riho Laurisaar

Mõned mõtted sugrismist

Üks tuntud prantsuse mõtleja tuli ligi 500 aastat tagasi välja avaldusega, mis eesti keelde panduna kõlab: mõtlen, järelikult olen. Sellega tahtis ta muu hulgas öelda, et meie võime asjades kahelda, küsimusi…

Mõned mõtted…Loe eesti keeles Mõned mõtted sugrismist   Ajatuksia sugrismistaLue suomeksi Ajatuksia sugrismista

Riho Laurisaar

Olen ajast maha jäänud

Mul on üks hea sõber, kellega on võimatu vaidlusi võita. Põhjus on selles, et tal on omadus kasutada palju võõrsõnu ja väljendeid ja mõista neid sageli vaid talle sobiva tähendusega. Ja see tähendus osutub…

Olen ajast maha…Loe eesti keeles Olen ajast maha jäänud   Olen ajastani…Lue suomeksi Olen ajastani jälkeenjäänyt

Riho Laurisaar

Pastacas – seosetute silpide kunstnik

Ramo Teder ehk esinejanimega Pastacas on omanäolise elektroonilise muusikaga kogunud kriitikutelt paarikümne aasta jooksul üksjagu tunnustust, aga laiem publik tunneb teda ilmselt hoopis koos Marko Veissoniga…

Pastacas – seosetute…Loe eesti keeles Pastacas – seosetute silpide kunstnik   Pastacas – irrallisten…Lue suomeksi Pastacas – irrallisten tavujen taiteilija

Riho Laurisaar

Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“

Alo Jüriloo on psühhiaatriaga tegelenud juba 27 aastat, neist viimased 15 aastat vangide vaimse tervisega. Selle aja jooksul on tema kogemuse põhjal saanud kinnitust kaks asjaolu: vanglasse satub liiga…

Psühhiaater Alo…Loe eesti keeles Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“
   Vankila ei ole…Lue suomeksi Vankila ei ole oikea paikka vakavasti mielisairaalle rikolliselle

Riho Laurisaar

Püramiidi serval

Harva juhtub, et Eesti ja Soome poliitikud räägivad samal ajal samadest asjadest. Enne valimisi aga – üllatus-üllatus – olid mõlema riigi mured ühesugused: majanduslik seis ja turvalisus. Aga sellega sarnasused…

Püramiidi servalLoe eesti keeles Püramiidi serval  

Riho Laurisaar

Ühe jalaga multikultuursus

Mõnisada aastat tagasi põhjalikumalt Siberit ja arktilisi alasid uurima asunud eurooplased olid siiralt üllatunud, kui nad ei leidnudki eest peadeta inimesi, kes liiguvad ühe jala peal hüpates, ja kelle…

Ühe jalaga multikultuursusLoe eesti keeles Ühe jalaga multikultuursus   Jalkapuoli monikulttuurisuusLue suomeksi Jalkapuoli monikulttuurisuus

Järvi Lipasti

Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?

Soomes elab tuhandeid eesti lapsi, kelle vanemad on küsimuse ees, kas laps peaks ka siin elades eesti keelt õppima ja kus seda teha saab. Osa lapsevanemaid on mures, kuidas mõjub mitmekeelsus lapse keelelisele…

Miks ja kuidas…Loe eesti keeles Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?  

Kai Lobjakas

Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu

Soomes hinnatakse omamaist klaasidisaini kõrgelt. Paljudes peredes on riiulitel Iittala, Riihimäe ja Nuutajärvi klaasi ja üldiselt teatakse ka eseme autorit ja nime. Eesti oma Iittala ehk Tarbeklaas on…

Läbipaistev maailm…Loe eesti keeles Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu    Läpinäkyvä maailma…Lue suomeksi Läpinäkyvä maailma – Tarbeklaas ja paikallinen kauneus

Kai Lobjakas

Sissejuhatus Eesti disaini

Disain puudutab meie igapäevaelu alates rõivastest, kodustest esemetest, sõiduvahenditest kuni majade, keskkondade ja inimeste omavahelise suhtluseni. Disaini ülesanne on vahendada kasutajatele muutusi…

Sissejuhatus…Loe eesti keeles Sissejuhatus Eesti disaini   Johdatus virolaiseen…Lue suomeksi Johdatus virolaiseen designiin

Teemu Mäki

Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis

Esimesest detsembrist kuni 13. jaanuarini on Helsingi Taidehallis avatud kolme Eesti kunstniku – Alice Kase, Jass Kaselaane ja Neeme Külma näitus „Alice, Neeme & Jass“. Enne näituse avamist Soomes käisin…

Kolme Eesti kunstniku…Loe eesti keeles Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis   Kolmen virolaisen…Lue suomeksi Kolmen virolaisen taiteilijan näyttely Helsingin Taidehallissa

Andreas McKeough

Jatsumehe elu

len muusikainimene, ma naudin muusikat ja vaimustun sellest. See 60. aastate rokkmuusikakassettidest juba lapsepõlves alguse saanud vaimustus on pannud mind ka erinevaid instrumente näppima ja lööma. …

Jatsumehe eluLoe eesti keeles Jatsumehe elu   Jatsimiehen elämääLue suomeksi Jatsimiehen elämää

Andreas McKeough

Sõna jõud

Kui motivatsiooni ja visadust jätkub, on eesti keele õppimine soome keele rääkija jaoks minu meelest suhteliselt lihtne. Õppimist lihtsustab Eestis elamine, sest siis kuuleb keelt ja on võimalik seda praktiseerida.…

Sõna jõudLoe eesti keeles Sõna jõud   Sanan voimaLue suomeksi Sanan voima

Andreas McKeough

Üksikisik ja ühiskond

Mu Soome sõbrad on kuue aasta jooksul, mil ma olen Eestis elanud, tihti küsinud, missugune see elu siin õigupoolest on. Sellele küsimusele on raske ammendavat vastust anda, sest väga palju sõltub sellest,…

Üksikisik ja…Loe eesti keeles Üksikisik ja ühiskond   Yksilö ja yhteiskuntaLue suomeksi Yksilö ja yhteiskunta

Andreas McKeough

Vaim Tartus

Eestit ei ole küll suurusega õnnistatud, aga väikese riigi kohta on ta väga huvitav ja mitmekülgne. Vaatamisväärset on kõikjal palju, nii loodust kui kultuurmaastikke. Eesti ajaloo tundmine tuleb ringi…

Vaim TartusLoe eesti keeles Vaim Tartus   Henki TartossaLue suomeksi Henki Tartossa

Toomas Muru

Betti Alveri Muuseumi tegemised

Betti Alveri sünnikodus Jõgeval avati 23. novembril 2006 Alveri 100. sünniaastapäevaks muuseum, mille eesmärgiks on väärikalt jäädvustada tuntud loomeimimeste Betti Alveri ja Alo Mattiiseni mälestus, tutvustada…

Betti Alveri…Loe eesti keeles Betti Alveri Muuseumi tegemised   Betti Alverin…Lue suomeksi Betti Alverin museo

Sakari Neuvonen

Aknad, autod ja euroopalikud väärtused

alutan Tartu Supilinnas. Küll on ilusad saja aasta vanused puitpitsist aknaraamid, mis siis, et natuke mädad. Kõrval läigivad see-eest äsja vahetatud plastikust aknaraamid. Eemal on pleekindpunane metalluks…

Aknad, autod…Loe eesti keeles Aknad, autod ja euroopalikud väärtused   Ikkunoita, autoja…Lue suomeksi Ikkunoita, autoja ja eurooppalaisia arvoja

Sakari Neuvonen

Kangelaslikud paadipõgenikud

Pagulasküsimus Eestis ja Soomes on täiesti erinev. Kõige rohkem varjupaigataotlusi, kokku 32 477 esitati Soomes 2015. aastal. 77% saabujatest olid mehed. Tulijaid oli Iraagist (63%), Afganistanist (16%)…

Kangelaslikud…Loe eesti keeles Kangelaslikud paadipõgenikud   Sankarillisia…Lue suomeksi Sankarillisia venepakolaisia

Sakari Neuvonen

Las mina arvan ka

Tegusõna olla on saami keeles leat. Näiteks lause mun lean Sakari tähendab mina olen Sakari. Tegemist on sama tüvega, kui praeguse soome keele potentsiaali vormil lienee.…

Las mina arvan…Loe eesti keeles Las mina arvan ka   Anna kun minäkin…Lue suomeksi Anna kun minäkin arvaan

Sakari Neuvonen

Majandustiiburpagulasena Eestis

Nad tulevad siia kerge e-elu, madalate riigimaksude ja automaksu puudumise pärast. Toovad oma kombed kaasa. Nõuavad kohvikus visalt kviitungit ja pärast unustavad selle laua peale. Mörisevad tänaval valju…

Majandustiiburpagulasena…Loe eesti keeles Majandustiiburpagulasena Eestis   Elintasokantosiipialuspakolaisena…Lue suomeksi Elintasokantosiipialuspakolaisena Virossa

Sakari Neuvonen

Viimane kartulivõtt

Kevad on Eestisse jõudnud ja kohe algab kartulipanek. Ka meie küla memmed on varsti tagumik uppis kartulipõllul. Toimuvat jälgiv antropoloog võiks tõdeda, et külaelu ja naabritevahelised suhted põhinevad…

Viimane kartulivõttLoe eesti keeles Viimane kartulivõtt   Viimeinen perunannostoLue suomeksi Viimeinen perunannosto

Karl Pajusalu

Eestluse juured

Eesti Vabariigi sajandal aastal on korduvalt vaadatud tagasi nii Eesti riigi kui ka seda toetava eestluse lätetele. Mis on see oluline ja ainuomane, mida sisaldab endas sõna eestlus? Selle selgitamiseks…

Eestluse juuredLoe eesti keeles Eestluse juured   Virolaisuuden…Lue suomeksi Virolaisuuden juuret

Karl Pajusalu

Eesti keelerikkusest ja Valga keelest

Külalised suurtest naaberriikidest imestavad sageli, kuidas Eestis ringi sõites võib iga mõnekümne kilomeetri tagant muutuda maastiku ilme, majade ümbrus, kombed ja ka murdekeel. Suure varieeruvuse põhjusi…

Eesti keelerikkusest…Loe eesti keeles Eesti keelerikkusest ja Valga keelest   Viron kielikirjosta…Lue suomeksi Viron kielikirjosta ja Valgan kielestä

Renate Pajusalu

Eestlaste sina ja teie

Viisakuse olemasolu peetakse maailma keeltes universaalseks: kõikides keeltes on mingid keelelised vahendid, mida kasutatakse vastavalt sellele, kellega ja mis olukorras parajasti räägitakse. Viisakuse…

Eestlaste sina…Loe eesti keeles Eestlaste sina ja teie   Kohteliaisuus…Lue suomeksi Kohteliaisuus virolaisessa kulttuurissa: sina ja teie

Mariliis Panov

Metsavägi

Pesitsen oma kaasa ja pisikese tütrega Nuuksio metsade keskel. Meid ümbritsevad tuules sosistavad kõrged puud, hoovis vidistavad metsalinnud, askeldavad oravad, hüplevad jänesed ja veidi sügavamal metsas…

MetsavägiLoe eesti keeles Metsavägi   Metsän mahtiLue suomeksi Metsän mahti

Ülle Reimets

Eduard Tubin ja tema Kratt

Tänavune Eesti muusika aasta on jõudnud sügisesse. Suurmeistrite Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelisünnipäevi tähistavad muusikasündmused pakuvad rohkelt elamusi kõikjal Eestimaal ja mujalgi. Paljugi…

Eduard Tubin…Loe eesti keeles Eduard Tubin ja tema Kratt   Eduard Tubin…Lue suomeksi Eduard Tubin ja kiehtova Kratt

Ülle Reimets

Pavlo Balakin

Päikeselise oktoobrikuu keskpäeval, mil hommikused hääleharjutused Rahvusooperis Estonia on tehtud, istume koos Pavlo Balakiniga tühjaks jäänud proovisaalis, et rääkida muusikast ja teatrist, elust, inimestest…

Pavlo BalakinLoe eesti keeles Pavlo Balakin   Pavlo BalakinLue suomeksi Pavlo Balakin

Rein Sikk

Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa

Keegi ei tea kui palju on Eestis monumente, riiklik register puudub. Virumaa (au)sammaste, mälestusmärkide arv küündib tuhande ligi, nii on kokku arvustanud entusiastid Mait Sepp Idas ja Heiki Koov Läänes.…

Rusika ja Lenini…Loe eesti keeles Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa   Nyrkin ja Leninin…Lue suomeksi Nyrkin ja Leninin välistä löytyy uskomattomien patsaiden maa

Rein Sikk

Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks

Ükski kunstitöö pole Eestis viimase kolme aasta jooksul saanud nii palju tähelepanu kui Rakvere kunstniku Teet Suure mängud jõulupuudega. 2014 jõudis Rakvere kuusk maailma jõulukaunistuste edetabeli tippu.…

Skandaalsed kuused…Loe eesti keeles Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks   Kohukuuset vievät…Lue suomeksi Kohukuuset vievät Rakveren maailmankartalle

Tiit Tammaru, Karin Kangur, Jussi Jauhiainen

Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused

Taasiseseisvumise hetkel elas suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit Venemaal, samas kui Soomes eestlasi sisuliselt ei elanud. Tänaseks on Venemaa-eestlaskond kokku kuivanud, samas aga 1991. aastal…

Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused   Suomen virolaiset…Lue suomeksi Suomen virolaiset ja heidän paluumuuttoaikeensa

Ilmar Tomusk

Poliitiline sõltumatus

Eesti keel sai riigikeele staatuse sada aastat tagasi. Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni võttis aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid…

Poliitiline sõltumatusLoe eesti keeles Poliitiline sõltumatus   Viron kielen…Lue suomeksi Viron kielen matka ensimmäisistä satunnaisista kirjoituksista maan viralliseksi kieleksi

Siiri Toomik

Kunagi ammu ja nüüd praegu

Nüüd olen siis Soomes, mul on isikukood ja verokorttigi. Eelmisel aastal poolnaljatamisi, aga mitte meeleheitega öeldud lause: „Nüüd pole muud kui Soome tööle,“ ongi tõeks saanud.

Kunagi ammu ja…Loe eesti keeles Kunagi ammu ja nüüd praegu   Joskus ammoin…Lue suomeksi Joskus ammoin sekä tässä ja nyt

Siiri Toomik

Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas

Olevat kord eit ja taat - põlised lõunaeestlased Eda ja Urmas Veeroja jalutanud ühel pööripäeval oma talumaadel Võrumaal, Haanjas, küngaste ja järvede vahel, ja arutanud ühel meelel olles, et küll on ikka…

Vana-Võrumaa…Loe eesti keeles Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas   Vanhan-Võronmaan…Lue suomeksi Vanhan-Võronmaan savusaunatavat

Rein Veidemann

Tuglase-elamus

See, mida iga eestlane koolipõlves Friedebert Tuglasest teadma õpib, on Tuglas kui institutsioon: algataja, kehtestaja, korraldaja, järelvaataja. Eesti novelli ja esseistika klassik. Looja ning ideoloog…

Tuglase-elamusLoe eesti keeles Tuglase-elamus   Tuglas-elämysLue suomeksi Tuglas-elämys

Mart Velsker

Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt

Jaan Krossi romaanidest jõudis viimasena soome keelde „Taevakivi“. See ilmus eesti keeles 1973. aastal ajakirjas Looming ja 1975. aastal eraldi raamatuna, „Taevakivi“ soomendas teenekas tõlkija Jouko Vanhanen…

Armastust, ajalugu…Loe eesti keeles Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt   Rakkautta, historiaa…Lue suomeksi Rakkautta, historiaa ja taivaankiviä Jaan Krossilta

Elo Viiding

Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?

See, kes ma enda arvates olen, on ühiskonna, kasvatuse, hariduse, ning mu enese kujutelmade või enesepiltide kokkusulam. Kõikide sotsiaalsete persona´de kokkumiksimine vastavalt vajadusele. Ergo, ma ei…

Kes ma olen,…Loe eesti keeles Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?   Kuka olen, mitä…Lue suomeksi Kuka olen, mitä ja miten kirjoitan ja luen?

Georgi Viies

Koera elu Helsingis

Meie pereliige, 11 aastane kokkerspanjel Liiloo, kolis Soome koos meiega. Kohanemine sujus tal hästi, kuigi oli asju, millega harjuma pidime.

Koera elu HelsingisLoe eesti keeles Koera elu Helsingis   Koiran elämää…Lue suomeksi Koiran elämää Helsingissä

Georgi Viies

Minu Soome asjad

Helsingi Disainimuuseumis on maikuu lõpuni avatud näitus „100 Soome asja“. Soome 100. juubeliaastale pühendatud näitus esitleb igast Soome iseseisvuse aastast üht eset. See tõi omakorda laviinina kaasa…

Minu Soome asjadLoe eesti keeles Minu Soome asjad   Minun esineeni…Lue suomeksi Minun esineeni Suomesta