Martin Vaino
Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Vabamu, Tallinnas asuv vabaduse ja okupatsioonide muuseum, avab 2025. aasta suvel ajutise näituse üleilmsetest eestlastest.
subject Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest Loe Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Kristiina Teiss
Muusika kannab juurte juurde
„Kui peaks valima ainult ühe asja, mille pärast koorist ei taha kunagi lahkuda, siis see on Anneli. Ta loob ühtekuuluvustunnet, on meiega sõbralik ja kannatlik ning juhib tähelepanu valesti lauldud nootidele…
subject Muusika kannab juurte…
Maris Leponiemi
Eestikeelsest nõustamisest Soomes
”Aga mul üks tuttava tuttav ütles, et…”
subject Eestikeelsest nõustamisest…
Poli Holitsyna
Eesti paganametall
Subkultuuride ja folkloristika uurijana on uurimistöö lahutamatu osa minu identiteedist. Kui kohtun uute inimestega, kes soovivad mind tundma õppida, küsitakse enamasti minu karjääri või elueesmärkide…
subject Eesti paganametall
Artikleid kokku 166, sorteeritud autori ja pealkirja järgi.
Piibe Aikio
Saamid siin, seal ja mujal
Viimastel kuudel on nii mõnegi Soomes elava inimese kõrvu kostnud vaidlused saamide õiguste üle. Milles õieti asi ja kes need saamid õigupoolest on?
subject Saamid siin,…Loe eesti keeles Saamid siin, seal ja mujal
Mare Ainsaar
Kuidas iseloomustada Eesti meest
„Perekeskne paksuke“ oli ajakirjanike üldistav portree 2015. aasta alguses avaldatud Eesti mehe uuringu kohta. Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste poolt läbi viidud uuring püüdis aru saada, mis iseloomustab…
subject Kuidas iseloomustada…Loe eesti keeles Kuidas iseloomustada Eesti meest subject Mikä on virolainen…Lue suomeksi Mikä on virolainen miehiään?
Mare Ainsaar, Andu Rämmer, Ave Roots
Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused?
Väärtused on inimeste arusaamad ihaldusväärsetest eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest, seega inimeste käitumise kujundajad, mis vormivad inimeste uskumusi, hoiakuid ja tegevusi. Ühiskonnas domineerivate…
subject Kui sarnased…Loe eesti keeles Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused? subject Onko Suomen ja…Lue suomeksi Onko Suomen ja Viron arvomaailmoilla eroa?
Ain Alvela
Euroopa kalleimaks kerkinud hinnad panevad eestlasliku kannatuse proovile
Alates eelmise aasta kevadest on Eesti ühiskonda raputanud hüperinflatsioon, mis augustis kerkis 25 protsendini ja oli konkurentsitult euroala kõrgeim. Kusjuures energiahindade osakaal on selles 14–16%.
subject Euroopa kalleimaks…Loe eesti keeles Euroopa kalleimaks kerkinud hinnad panevad eestlasliku kannatuse proovile subject Kohonneet hinnat…Lue suomeksi Kohonneet hinnat panevat perivirolaisen kärsivällisyyden koetukselle
Jussi-Pekka Aukia
Tagasi juurte juurde
Soomlased on läbi aja soovinud oma suvilates elada linnapainetest vaba lihtsat elu. Koroonapandeemia ja kaugtöö muutsid nõudlust suvilate järele ja ootusi suvilaelule väga tugevalt.
Mai Beilmann ja Anu Realo
Õppides usaldama
Üldine usaldus ehk inimeste valmisolek teisi (muuhulgas võõraid) inimesi ilma kohese vastuteene ootuseta usaldada on kui liim, mis ühiskonda koos hoiab ja seeläbi inimeste vahelist koostööd soodustab.…
subject Õppides usaldamaLoe eesti keeles Õppides usaldama subject Luottamaan oppiessaLue suomeksi Luottamaan oppiessa
Peep Ehasalu
Mitmekesine Eesti
Olen aeg-ajalt teinud koolitusi Eesti ja Soome kultuurierinevustest ning kõige põnevamad on alati vestlused, milles võrreldakse ennast teistega. Mina – norm, nemad – erinevus. Ehkki ajakirjanduse kuumad…
subject Mitmekesine EestiLoe eesti keeles Mitmekesine Eesti subject Monimuotoinen…Lue suomeksi Monimuotoinen Viro
Peep Ehasalu
Viru hotell 50
Viiskümmend aastat tagasi avas Tallinna linnasüdames uksed uus hotell, Eesti esimene kõrghoone, modernistliku arhitektuuri musternäidis, mille olid paberile pannud eesti arhitektid ja üles ehitanud soome…
subject Viru hotell 50Loe eesti keeles Viru hotell 50 subject Hotelli Viru…Lue suomeksi Hotelli Viru 50
Riho Grünthal
Kas keelesild on unustusehõlma vajunud?
Soome ja Eesti geograafilisest lähedusest, kultuurisidemetest ja keelte sarnasusest on kirjutatud ja räägitud palju ja pikalt. Kas seda teemat pole juba piisavalt lahatud? Rootslased ja taanlased ju ei…
subject Kas keelesild…Loe eesti keeles Kas keelesild on unustusehõlma vajunud? subject Onko kielisilta…Lue suomeksi Onko kielisilta unohtunut?
Samuli Haapasalo
Eesti metsatukkadest ja lindudest
Metsatukad annavad Eesti külamaastikule erilise ilme. Maastikupildile lisavad graafilisust põldudel kasvavad üksikud kaunid tammed. Miljon hektarit põllumaad kaunistab domineerivat maastikutüüpi. Siiski…
subject Eesti metsatukkadest…Loe eesti keeles Eesti metsatukkadest ja lindudest subject Virolaisen metsäsaarekkeen…Lue suomeksi Virolaisen metsäsaarekkeen miljöö ja linnut
Samuli Haapasalo
Eesti suurvete ja kevade linnud
Viies aastaaeg Eestis on eriline. On tulvaaeg!
subject Eesti suurvete…Loe eesti keeles Eesti suurvete ja kevade linnud subject Viron tulvan…Lue suomeksi Viron tulvan ja kevään linnut
Samuli Haapasalo
Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades
Arktilistest veelindudest ja kurvitsalistest kevadrändurid lendavad massiliselt mööda ”Soome- ja Eesti-poolset lahte” maikuus. Miljonite veelindude, hanede ja kurvitsaliste rännu kõrghetk kulmineerub…
subject Lahtedel ja luhtadel,…Loe eesti keeles Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades subject Lahdilla ja luhdilla,…Lue suomeksi Lahdilla ja luhdilla, niityillä ja metsissä
Samuli Haapasalo
Sookurg, keel ja rahvaluule
Kurg, saanud oma lühikese nime võimsast häälitsusest, on andud selle eesti keeles edasi kahele toonekurglaste liigile, ”kurele”, mille täielikud nimekujud on valge toonekurg, lühemalt kurg (kattohaikara),…
subject Sookurg, keel…Loe eesti keeles Sookurg, keel ja rahvaluule subject Kurki, kieli…Lue suomeksi Kurki, kieli ja folklore
Samuli Haapasalo
Turtelituvi Eesti loodusmaastikul
10. augustil juhtus minuga midagi väga eksootilist, midagi sellist, mida tuleb elus ette vaid väga harva.
subject Turtelituvi Eesti…Loe eesti keeles Turtelituvi Eesti loodusmaastikul subject Turturikyyhky…Lue suomeksi Turturikyyhky virolaisessa maisemassa
Helina Hansar
Haridusprogramm Solaride murrab müüte ja kirjutab end Eesti inseneeria ajalukku
Aasta oli 2020, kui kahel Tartu Ülikooli tudengil tekkis mõte teha võimatu võimalikuks – ehitada valmis Baltikumi esimene päikeseauto ning võistelda sellega Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlustel.…
subject Haridusprogramm…Loe eesti keeles Haridusprogramm Solaride murrab müüte ja kirjutab end Eesti inseneeria ajalukku subject Solaride murtaa…Lue suomeksi Solaride murtaa myyttejä ja ajaa auringon voimalla tulevaisuuteen
Hanna-Ilona Härmävaara
Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?
Skandinaavia riikide koostöös peaks suhtluskeelteks ideaalis olema skandinaavia keeled. Selle eesmärgi saavutamiseks on loodud isegi keelepoliitiline dokument. Strateegia aluseks on nii keelte mõistmist…
subject Mis oleks, kui…Loe eesti keeles Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä? subject Mitä jos puhuks…Lue suomeksi Mitä jos puhuks oma emakeelt?
Toomas Hiio
150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest
7. aprillil 1870 asutasid Tartu ülikooli eestlastest üliõpilased ja haritlased Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS), eestlaste vanima üliõpilasorganisatsiooni.
subject 150 aastat Eesti…Loe eesti keeles 150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest subject 150 vuotta Virolaisten…Lue suomeksi 150 vuotta Virolaisten ylioppilaiden seuran perustamisesta
Joanna Hoffmann
Eesti valgustidisaini eredad tähed
Soome disain on tuntud üle kogu maailma ja põhjusega. Ent vormilt, originaalsusest ja kvaliteedilt väärib avastamist-tunnustamist ka lõunanaabrite eestlaste professionaalne looming. Selle juured ulatuvad…
subject Eesti valgustidisaini…Loe eesti keeles Eesti valgustidisaini eredad tähed subject Virolaisen valaisinmuotoilun…Lue suomeksi Virolaisen valaisinmuotoilun kirkkaat tähdet
Joanna Hoffmann
Naised eesti kaasaegse kunsti tipus
estis on juba 19. sajandist alates tegutsenud mitmeid edukaid naiskunstnikke, kes on kohalikku kultuurielu palju rikastanud. Näiteks võib baltisakslast Julie Hagen-Schwarzi pidada (1824—1902) pidada esimeseks…
subject Naised eesti…Loe eesti keeles Naised eesti kaasaegse kunsti tipus subject Naisia VIron…Lue suomeksi Naisia VIron nykytaiteen huipulla
Joanna Hoffmann
Trendikas ja loodussõbralik Eesti tekstiilidisain
Eesti tekstiilikunsti ja -disaini traditsioon on pikem rikkalikum kui võiks arvata. 19. sajandi tööstusrevolutsiooni tulemusena oli tekstiili tootmisest saanud üks suurimaid siinseid tööstusharusid. Kangast…
subject Trendikas ja…Loe eesti keeles Trendikas ja loodussõbralik Eesti tekstiilidisain subject Trendikäs ja…Lue suomeksi Trendikäs ja luontoystävällinen virolainen tekstiilidesign
Poli Holitsyna
Eesti paganametall
Subkultuuride ja folkloristika uurijana on uurimistöö lahutamatu osa minu identiteedist. Kui kohtun uute inimestega, kes soovivad mind tundma õppida, küsitakse enamasti minu karjääri või elueesmärkide…
subject Eesti paganametallLoe eesti keeles Eesti paganametall subject Virolainen pakanametalliLue suomeksi Virolainen pakanametalli
Silja Hurskainen
Ajamasin Emajõe kallastel
Millal tajub inimene lõpuks oma surelikkust? Vahest keskea piiril, kui tema elukammis on piisid järel vähem, kui neid, mis juba on murtud. Sellisel hetkel või tekkida vajadus arutada, kuhu on oma eluga…
subject Ajamasin Emajõe…Loe eesti keeles Ajamasin Emajõe kallastel subject Emajoen rantojen…Lue suomeksi Emajoen rantojen aikakone
Silja Hurskainen
Allakäigutrepist üles
Mis hetkel ma hakkasin nii erilist asja iseenesestmõistetavaks pidama? Ja miks peab juhtuma midagi ebameeldivat ja põrutavat, enne kui aru saame, et kõiki mune tõepoolest ei tasu ühes korvis hoida.
subject Allakäigutrepist…Loe eesti keeles Allakäigutrepist üles subject Latistumisesta…Lue suomeksi Latistumisesta kohti loistoa
Silja Hurskainen
Ema koolilaboris
Mul on kaks last. Üks käib tavalises Tallinna piirkonnakoolis ja teine siinses Soome koolis. Seetõttu küsitakse minult kui välissoomlaselt tihti, kumma maa koolisüsteem on minu meelest parem.
subject Ema koolilaborisLoe eesti keeles Ema koolilaboris subject Äiti koululaboratoriossaLue suomeksi Äiti koululaboratoriossa
Silja Hurskainen
Keel, mis puges naha vahele
Tallinna sadamast koju sõites imestas Bolti taksojuht, miks mu lapsed omavahel soome keeles räägivad. Vastasin eesti keeles, et oleme kõik soomlased. ”Aga te räägite nii head eesti keelt. Arvasin, et olete…
subject Keel, mis puges…Loe eesti keeles Keel, mis puges naha vahele subject Kieli, joka meni…Lue suomeksi Kieli, joka meni ihon alle
Silja Hurskainen
Kohvikus kodus
Minu suhe Tallinnaga sai alguse kohvikus. Oli 2018. aasta algus, minu esimese raseduse viimased meetrid. Olin just avastanud, et Kadrioru pargi servas kollases majas on kohvik. See oli stiilne, euroopalik…
subject Kohvikus kodusLoe eesti keeles Kohvikus kodus subject Kotona kahvilassaLue suomeksi Kotona kahvilassa
Silja Hurskainen
Spordist, tõsiselt
Harrastan väikestviisi tugitoolisporti. Vanakooli statistikaspets ma pole ega vaata ka hommikul esimese asjana teksti-TVst NHLi tulemusi, aga spordieluga üldjoontes kursis olemine on minu meelest tore.
subject Spordist, tõsiseltLoe eesti keeles Spordist, tõsiselt subject Urheilusta, vakavastiLue suomeksi Urheilusta, vakavasti
Annika Hussar
Nimekalendrid
Eestlased tähistavad eeskätt sünnipäeva, seda nii pereringis kui ka töö juures, koolis jne. Nimepäeva traditsioon ei ole Eestis kuigi elav. Määrav on ilmselt olnud eestlaste luterlik taust, mis tähendab,…
subject NimekalendridLoe eesti keeles Nimekalendrid subject NimipäiväkalenteritLue suomeksi Nimipäiväkalenterit
Ville Hytönen
Martsipan
Mu poeg tahab põrsakujulist, mina ebaoriginaalselt ainult ühe batoonikese magusat mandlimaiust.
subject MartsipanLoe eesti keeles Martsipan subject Marsipaania!Lue suomeksi Marsipaania!
Ville Hytönen
Õlu ja kirvevise
Saan oma juristist sõbralt vihje veidi omapärase spordiürituse kohta. Beer and Axethrowing Night kõlab just nii, et ma pean sellest osa võtma. Kanada metsameeste võistlustest tuttav kirveviskamine…
subject Õlu ja kirveviseLoe eesti keeles Õlu ja kirvevise subject Kaljaa ja kirveenheittoaLue suomeksi Kaljaa ja kirveenheittoa
Ville Hytönen
Ümber maailma, aga mitte koju
Avasime Paavli täikalt ostetud lauamängukarbi. Mängus ”Eestlaste ümberilmareisid” võistlevad ajaloolised eestlastest ümbermaailmareisijad selles, kes teeb kõige kiiremini tiiru ümber maailma.
subject Ümber maailma,…Loe eesti keeles Ümber maailma, aga mitte koju subject Maailman ympäri,…Lue suomeksi Maailman ympäri, muttei kotiin
Ville Hytönen
Veelkord garaažidest
Ma olen neist ennegi kirjutanud, aga ainult möödaminnes. Nõukaaegsed garaažid, need vene meeste hapukurkide hoidmise, viinajoomise ja igasugu toimetamiste jaoks mõeldud kohad, kus ei hoita autosid vaid…
subject Veelkord garaažidestLoe eesti keeles Veelkord garaažidest subject Vielä kerran…Lue suomeksi Vielä kerran autotalleista
Heidi Iivari
Kogu aeg tööl
Eletrik vastab sõnumile kell üks reede öösel. Kodumasinaparandaja paigaldab mu vannitoas pesumasinat laupäeva õhtul. Tõlke tellinud muusemitöötaja ootab minult messengeris vastust pühapäeval, kuigi asjaga…
subject Kogu aeg töölLoe eesti keeles Kogu aeg tööl subject Aina töissäLue suomeksi Aina töissä
Heidi Iivari
Minu esimene mereseiklus
Purjeka nimi on Olõ-iq Kipõt. See on võru keeles ja tähendab “kiiret pole”. Paadi omanikud peavad alalõpmata seletema, mida tähendab ka eestlaste jaoks kummaline ja raskesti hääldatav nimi.
subject Minu esimene…Loe eesti keeles Minu esimene mereseiklus subject Ensimmäinen meriseikkailuniLue suomeksi Ensimmäinen meriseikkailuni
Heidi Iivari
Poolt ja vastu
Küll keeb ja kobrutab! Eesti on muutunud meeleavalduste ja tuliste vaidluste maaks. See torkab silma ja kõrva peavoolu- ja sotsiaalmeedias, tänaval ja kampaaniates. Paari viimase aasta jooksul on avaldatud…
subject Poolt ja vastuLoe eesti keeles Poolt ja vastu subject Puolesta ja vastaanLue suomeksi Puolesta ja vastaan
Heidi Iivari
Valga / Valka
On 1999. aasta veebruar. Tartu ülikoolis on just algamas eesti keele tund ja ma satun istuma Irita kõrvale. Varsti selgub, et Irita on pärit nii Valgast kui Valkast. Ta sündis ja elas neli esimest eluaastat…
subject Valga / ValkaLoe eesti keeles Valga / Valka subject Valga/ValkaLue suomeksi Valga/Valka
Olle Järv, Kerli Müürisepp
Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis
Kuidas iseloomustada inimest, kes on rahvuselt eestlane, kodakondsuselt soomlane, omab kodu nii Soomes kui ka Eestis ning töötab Soomes, kuid koroonakriisi ajal teeb kaugtööd Eestist? Teaduslik vastus…
subject Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis subject Virolaiset Suomessa…Lue suomeksi Virolaiset Suomessa – ylirajaisuus, monipaikkaisuus ja koronakriisi
Maiu Juurik
Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi
Miks just sina Maiu Juurik, Tuglase Seltsi eesti keele õpetaja, tahad kirjutada Elos linnunimedest? Kas seda ei peaks tegema Mall Hiiemäe või Erik Leibak või Kaisa Häkkinen või Jukka Hintikka?
subject Eesti- ja soomekeelsetest…Loe eesti keeles Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi
Maiu Juurik
“Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”
… tuleb meelde Väike-Maarjast üles korjatud ja kirja pandud eesti vanasõna, kui igakevadine linnulaul vallutab metsatukad, roostikud, suvila- ja koduõued, pargid ja pargikesed, ja isegi linnatänavad. See…
subject “Igal linnul…Loe eesti keeles “Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,” subject Igal linnul oma…Lue suomeksi Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis
Maiu Juurik
Loeme keele selgeks
Uus kooliaasta on algamas, õpetajast inimene seisab jälle igivana küsimuse ees: kuidas. Kuidas õpetada nii, et saavutada maksimaalne tulemus võrdlemisi kiiresti ja õpilasele võimalikult valutult? Nii…
subject Loeme keele selgeksLoe eesti keeles Loeme keele selgeks subject Lue suomeksi
Maiu Juurik
Mine seenele!
… ütleb eestlane, kui tahab kaasmaalasele koha kätte näidata. Soomlane ütleks sel puhul suksi kuuseen. Tüütu kaaslase võiks soome keeles saata ka sinna, missä pippuri kasvaa. Huvitav,…
subject Mine seenele!Loe eesti keeles Mine seenele! subject Mine seenele!Lue suomeksi Mine seenele!
Maiu Juurik
Õpetaja ajab nüüd küll kägu!
Sugugi mitte, kuigi nii võib tunduda, kui räägitakse käost, sest kägu on üks lõpmata kummaline ja salapärane lind. Vahel tundubki, et kõik mida temast räägitakse, on üks suur käojaani ajamine. Aga veenduge…
subject Õpetaja ajab…Loe eesti keeles Õpetaja ajab nüüd küll kägu! subject Opettaja äimän…Lue suomeksi Opettaja äimän käkenä!
Maiu Juurik
Suvest ja suvitamisest siin- ja sealpool lahte
Mida teha, kui kuri koroonaviirus sunnib ka suvel paikseks jääma? Isegi nii paikseks, et pole võimalik pendeldada edasi-tagasi kahe kodumaa, Eesti ja Soome vahet. Kui tuleb jälgida koroona nakatumisnäitajaid,…
subject Suvest ja suvitamisest…Loe eesti keeles Suvest ja suvitamisest siin- ja sealpool lahte subject Kesästä ja lomailusta…Lue suomeksi Kesästä ja lomailusta tällä ja toisella puolella lahtea
Maiu Juurik
”Mina lähen, Jaak!”
… ütleb Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule ühel märtsikuu hommikul Venemaa-poolsel Peipsi kaldal seistes, igatsevalt üle laguneva jääsupi koduse Kodavere poole kiigates. Aasta on 1893 ja seesama lause, mis…
subject ”Mina lähen,…Loe eesti keeles ”Mina lähen, Jaak!” subject Minä lähden,…Lue suomeksi Minä lähden, Jaak!
Pirjo Kääriäinen
Millest valmistatakse meie rõivaid tulevikus?
Kui ämblik maja nurka võrku koob, teadvustab ta vaevalt, et valmistab üht maailma tugevaimat kiudu. Ta toodab võrgu igasse ossa erinevat proteiini: ühega kinnitatakse võrk seina külge, teise abil kootakse…
subject Millest valmistatakse…Loe eesti keeles Millest valmistatakse meie rõivaid tulevikus? subject Mistä on tulevaisuuden…Lue suomeksi Mistä on tulevaisuuden vaatteet tehty?
Annekatrin Kaivapalu
Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad
Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal…
subject Kuidas eestlased…Loe eesti keeles Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad subject MIten virolaiset…Lue suomeksi MIten virolaiset ja suomlaiset ymmärtävät toisiaan
Kadri Kaljurand
Ebatavaline koguperefilm „Kratt“
Enne kinno minekut olin kindel ühes asjas – filmis saab nalja. Sel lihtsal põhjusel, et režissööriks ja stsenaristiks on Rasmus Merivoo, kelle 2006. aastal valminud kultuslik lühifilm „Tulnukas ehk Valdise…
subject Ebatavaline koguperefilm…Loe eesti keeles Ebatavaline koguperefilm „Kratt“ subject Kratt on epätavanomainen…Lue suomeksi Kratt on epätavanomainen koko perheen elokuva
Kadri Kaljurand
Kaks tundi õnneni
Moonika Siimetsa dokumentaalfilm „2 tundi õnneni“ räägib Soomes elavatest ja töötavatest eestlastest – kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Just selle teksti…
subject Kaks tundi õnneniLoe eesti keeles Kaks tundi õnneni subject Kaksi tuntia…Lue suomeksi Kaksi tuntia onneen
Kadri Kaljurand
Savvusanna sõsarad
„Savvusanna sõsarad“ on esimene Eesti dokumentaalfilm, mis on esilinastunud maineka Sundance’i filmifestivali võistlusprogrammis. Ja vähe sellest – võitnud seal dokumentaalfilmide parima režissööri preemia.…
subject Savvusanna sõsaradLoe eesti keeles Savvusanna sõsarad subject Savusaunan sisaretLue suomeksi Savusaunan sisaret
Kadri Kaljurand
„Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi
Praegust Eesti teatrihooaega iseloomustab riikliku eritoetuse saanud erinevate teatrite vaheline koostööprojekt „Sajandi lugu“, mis tähistab Eesti 100. sünnipäeva. Sari kestab kokku kaksteist kuud, alates…
subject „Sajandi lugu“…Loe eesti keeles „Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi subject Vuosisadan tarina…Lue suomeksi Vuosisadan tarina ja Viron teatterikesä
Andreas Kalkun
Abieluvõrdsus ja ajalugu
Eestis hakkas kehtima abieluvõrdsus ja alates 1. jaanuarist 2024. aastal saavad samast soost paarid abielluda.
subject Abieluvõrdsus…Loe eesti keeles Abieluvõrdsus ja ajalugu subject Tasa-arvoisen…Lue suomeksi Tasa-arvoisen avioliiton historia
Irene Käosaar
Eestikeelsele õppele üleminekust
Eesti sai pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses päranduseks kakskeelse haridusruumi ja vene õppekeelega koolid tegutsevad eestikeelsete kõrval tänaseni. Vene õppekeelega koolides õpib ligi 17%…
subject Eestikeelsele…Loe eesti keeles Eestikeelsele õppele üleminekust subject Siirtymisestä…Lue suomeksi Siirtymisestä vironkieliseen opetukseen
Toomas Kiho
Soomustuda või soomestuda?
Vabadussõja ajal, uhkesti just 24. veebruaril 1919 kandis Johan Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. See oli töövõit.
subject Soomustuda või…Loe eesti keeles Soomustuda või soomestuda? subject Suomettua vai…Lue suomeksi Suomettua vai virottua?
Valve-Liivi Kingisepp
Õ tulekust eesti kirjakeelde
Varsti 500-aastaseks saava eesti kirjasõna ajaloos on huvitav seik, et teame, kes, kuidas, millal kujundas ja täiendas kasutusel olnud ladina alfabeeti uue tähega, grafeemiga õ.Õ tulekust eesti kirjakeelde
subject Õ tulekust eesti…Loe eesti keeles Õ tulekust eesti kirjakeelde subject kun Õ tuli viron…Lue suomeksi kun Õ tuli viron kirjakieleen
Marju Kõivupuu
Aastavahetuspühad läbi, kevad veel kaugel…
Tänapäeval on kolmekuningapäevast, mis on 6. jaanuaril, kujunenud Eesti linnades jõulude-nääride pidulik ärasaatmispüha: jõulupuudest valmistatud skulptuurid süüdatakse mõnes pargis publiku kaasaelamisel…
subject Aastavahetuspühad…Loe eesti keeles Aastavahetuspühad läbi, kevad veel kaugel… subject Vuodenvaihde…Lue suomeksi Vuodenvaihde takana, kevät vielä kaukana
Marju Kõivupuu
Hingede aeg – mälestuste ja meenutuste aeg
Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Aastaring on taas sealmaal, et suur suvi on selleks korraks läbi. Tugevad sügistuuled on roobitsenud puudelt värvikireva…
subject Hingede aeg –…Loe eesti keeles Hingede aeg – mälestuste ja meenutuste aeg subject Henkien aika…Lue suomeksi Henkien aika – muistojen ja muistelemisen aika
Marju Kõivupuu
Kevadest sügisesse
Kuigi Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige vähem riigipühi, oskab eestlane pühadest rõõmu tunda. Taasiseseisvudes sai ka eestlastel võimalikuks populaarsete kirikupühade – urbepäeva ehk palmipuudepüha,…
subject Kevadest sügisesseLoe eesti keeles Kevadest sügisesse subject Keväästä syksyynLue suomeksi Keväästä syksyyn
Marju Kõivupuu
Kui peopesa sügeleb, siis…
Üldlevinud arvamuse kohaselt ei pea eestlased ennast ise kuigi usklikuks rahvaks, mõeldes sel puhul esmajoones seda, et ristikirikuga on suhted pigem leigepoolsed. Eestlaste rahvuslik iseolemise narratiiv…
subject Kui peopesa sügeleb,…Loe eesti keeles Kui peopesa sügeleb, siis… subject Kun kämmentä…Lue suomeksi Kun kämmentä kutittaa, niin…
Marju Kõivupuu
Mardid ja kadrid on jälle käimas
Alates 1990ndatest on Eesti meedias käinud sügisest sügisesse (sotsiaal)meedias arutelu, kuidas halloween, mille algne sõnum on ka eestlastele hingedeaja ja -päeva tähistamise kaudu üsna tuttav – tegemist…
subject Mardid ja kadrid…Loe eesti keeles Mardid ja kadrid on jälle käimas subject Martit ja katrit…Lue suomeksi Martit ja katrit ovat liikkellä taas
Marju Kõivupuu
Saunast tulles oled terve ja noor!
Soomlasi ja eestlasi ühendab (suitsu)saun ja saunakultuur, see on kindel nagu hoolega valitud kivi saunakerises. Eestis on käesolev, 2023. aasta, kuulutatud sauna-aastaks, seepärast räägime täna saunast.…
subject Saunast tulles…Loe eesti keeles Saunast tulles oled terve ja noor! subject Saunan jälkeen…Lue suomeksi Saunan jälkeen olet nuori ja terve!
Kersti Koll
Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric
Eelmisel aastal tähistati Eesti riigi 100 aastapäeva ning käesoleval aastal möödub sajand Eesti Kunstimuuseumi rajamisest. Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat tähistab Adamson-Ericu muuseumi näitustevahetus…
subject Eesti mitmekülgsem…Loe eesti keeles Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric subject Adamson-Eric…Lue suomeksi Adamson-Eric – Viron monipuolisin modernisti
Rain Kooli
Eesti poliitika-aasta kohal on Ukraina sõja pikad varjud
Neli teemat, mis mõjutasid Eesti poliitikat 2022. aastal kõige enam.
subject Eesti poliitika-aasta…Loe eesti keeles Eesti poliitika-aasta kohal on Ukraina sõja pikad varjud subject Viron politiikkavuotta…Lue suomeksi Viron politiikkavuotta värittivät Ukrainan sodan pitkät varjot
Rain Kooli
Eesti uus valitsus „tänas“ valijaid üllatuslike maksutõusudega
Peaminister Kaja Kallast on koalitsioonilepingu avalikustamise järel karmilt kritiseeritud. Plaan tõsta makse ja kärpida peretoetusi langetas Reformierakonna toetust hetkega veerandi võrra.
subject Eesti uus valitsus…Loe eesti keeles Eesti uus valitsus „tänas“ valijaid üllatuslike maksutõusudega subject Viron uusi hallitus…Lue suomeksi Viron uusi hallitus ”kiitti” äänestäjiä yllätysveronkorotuksilla
Liisi Kööts-Ausmees
Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest
Eestlased ega soomlased ei ole väliselt väga emotsionaalsed rahvad. Soome-ugri keeltes tähendab õnn lisaks rõõmule veel ka vedamist ja saatust ehk siis midagi, mis ei ole inimese kontrolli all. Head enesetunnet…
subject Eestlase ja soomlase…Loe eesti keeles Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest subject Virolaisten ja…Lue suomeksi Virolaisten ja suomalaisten onnesta ja murheesta
Arja Korhonen
Ligipääsuke
Jakob Rosin (28) on iga mõõdupuu järgi mees, kes jõuab kõikjale. Ta on Eesti Pimedate Liidu esimees, missioonitundega ettevõtja ja armastatud raadiosaatejuht.
subject LigipääsukeLoe eesti keeles Ligipääsuke subject LikipääskynenLue suomeksi Likipääskynen
Arja Korhonen
Mitte eriti poliitkorrektne
Andra Teede (34) võib vabalt olla Eesti töökaim sõnameister. Dramaturgiharidusega ja kirjandusvallas iga asja peale meistrina on teksti loonud juba teismeeast saadik. Mullu sügisel ilmus kümnes luulekogu.…
subject Mitte eriti poliitkorrektneLoe eesti keeles Mitte eriti poliitkorrektne subject Poliittisesti…Lue suomeksi Poliittisesti ei niin korrekti
Arja Korhonen
Väikesed rahvad vajavad nutikaid inimesi
Kas tolmuimejaga saab lakke ronida? Kuidas vahetada autorehvi, kui ainsad tööriistad on õhkmadratsi pump ja suur kilekott? Kuidas mõõta sportlikku võimekust?
subject Väikesed rahvad…Loe eesti keeles Väikesed rahvad vajavad nutikaid inimesi subject Pienet kansat…Lue suomeksi Pienet kansat tarvitsevat fiksuja ihmisiä
Janika Kronberg
Pagulaseesti arhiivipärandist
20. sajandi eesti ajaloos on tervelt kaks olulist poliitilise maapao perioodi, mis mõlemad on jätnud püsivad jäljed eesti kultuuri ja kirjandusse. Sajandialguse Noor-Eesti liikumine langes kokku 1905.…
subject Pagulaseesti…Loe eesti keeles Pagulaseesti arhiivipärandist subject Arkisto on kansan…Lue suomeksi Arkisto on kansan muisti
Mart Kuldkepp
Kas Eesti on Põhjamaa?
Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat. Eesti põhjamaisuse idee sündis samal…
subject Kas Eesti on…Loe eesti keeles Kas Eesti on Põhjamaa? subject Onko Viro Pohjoismaa?Lue suomeksi Onko Viro Pohjoismaa?
Irina Külmoja
Peipsimaa vanausulised
Eestis auto või bussiga mööda Peipsi järve rannikut reisides, võib näha veidi erakordset pilti: tavapäraste siin-seal põllulappide ja metsatukkade vahel kõrguvate taluhoonete asemel näeme piki kallast…
subject Peipsimaa vanausulisedLoe eesti keeles Peipsimaa vanausulised subject Peipsimaan vanhauskoisetLue suomeksi Peipsimaan vanhauskoiset
Rein Kuresoo
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark
Kõige uuem Eesti rahvusparkidest, 43 568 hektari suurune Alutaguse rahvuspark, loodi 2018. aastal Kirde-Eestile maastike ja looduse kaitseks. Ajalooliselt on Alutaguse piirkond olnud tuntud kui Eesti suurim…
subject Alutaguse on…Loe eesti keeles Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark subject Alutaguse on…Lue suomeksi Alutaguse on Viron nuorin kansallispuisto
Rein Kuresoo
Eesti mets läbi aegade
9000 aastat eKr, siis, kui inimesed Eesti alale saabusid, oli see peaaegu täielikult metsade ja soodega kaetud. Küttide-korilaste tegevus ei mõjutanud metsasust just kuigi ulatuslikult. Esimest korda puutusid…
subject Eesti mets läbi…Loe eesti keeles Eesti mets läbi aegade subject Virolainen metsä…Lue suomeksi Virolainen metsä kautta aikojen
Rein Kuresoo
Eesti puisniidud
Sadakond aastat tagasi kaunistasid Eesti maastikku Varbla, Mihkli, Kose ja Kuusalu kirikut ühendavast joonest lääne ja põhja pool kõikjal puisniidud. Puisniitude levikul ei ole siiski pistmist nimetatud…
subject Eesti puisniidudLoe eesti keeles Eesti puisniidud subject Viron lehdesniitytLue suomeksi Viron lehdesniityt
Rein Kuresoo
Euroopa naarits elab Hiiumaal
Euroopa naaritsa leviala kattis kunagi peaaegu tervet Euroopat Hispaaniast Uurali mägedeni. Praeguseks on naarits peaaegu kõikjal oma ajaloolisel levialal välja surnud. Nüüdseks on alles jäänud kokkukuivavad…
subject Euroopa naarits…Loe eesti keeles Euroopa naarits elab Hiiumaal subject Vesikko – Hiidenmaan…Lue suomeksi Vesikko – Hiidenmaan joenrantojen harvinainen asukas
Rein Kuresoo
Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks
Kui Soomes asutati 1938. aastal Pyhätunturi rahvuspark (praegu Pyhä-Luosto rahvuspargi osa), siis Eestis ei oldud toona valmis rahvuspargi loomiseks. Leiti, et siin ei ole piisavalt suurt inimtühja piirkonda…
subject Lahemaa rahvuspark…Loe eesti keeles Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks subject Lahemaan kansallispuiston…Lue suomeksi Lahemaan kansallispuiston puoli vuosisataa
Rein Kuresoo
Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda
013. aasta veebruaris ajasid Salevere (Matsalu rahvuspark, Läänemaaa) kandis koerad tihedasse kadastikku veidra looma. Kohalik külamees surmas ta pussiga ning zooloogid määrasid looma harilikuks šaakaliks…
subject Šaakal on tulnud…Loe eesti keeles Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda subject Sakaali tuli…Lue suomeksi Sakaali tuli Viroon jäädäkseen
Mariliis Kuukuma
Armastusest raamatukogude vastu
Minu armastus raamatukogude vastu sai alguse pisikesest Lõuna-Eesti külaraamatukogust, kus mu vanaema juhatajana töötas. Suved veetsin õega maal vanaema juures ja raamatukogu külastus oli meile alati põnev…
subject Armastusest raamatukogude…Loe eesti keeles Armastusest raamatukogude vastu subject Rakkaudesta kirjastoihinLue suomeksi Rakkaudesta kirjastoihin
Mariliis Kuukuma
Emakeele vägi
Eesti ja Soome suhtlus kirjandusmaastikul on väga elav ning põnev. Mõistagi pole kirjandussuhted alati nii soojad ja tihedad olnud. Suhteid on mõjutanud nii poliitiline olukord, ideoloogiline hoiak kui…
subject Emakeele vägiLoe eesti keeles Emakeele vägi subject Äidinkielen voimaLue suomeksi Äidinkielen voima
Mariliis Kuukuma
Jätku leiba!
Toit on oluline osa kultuurist. Hiljuti oli soomlastel ja eestlastel oma riikide 100. sünnipäeva puhul võimalus hääletades välja valida lemmikrahvustoit. Soomes kogus enim hääli rukkileib ja eestlaste…
subject Jätku leiba!Loe eesti keeles Jätku leiba! subject Hyvää ruokahalua!Lue suomeksi Hyvää ruokahalua!
Mariliis Kuukuma
„Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“
Eesti ja soome kultuur on justkui väga sarnased, kuid oleme siiski kaks rikkalikku iseseisvat kultuuriruumi. Olen Soomes elanud pea poole oma noorest elust ning siinse kultuurikeskonnaga kohanenud. Olen…
subject „Kes hommikuti…Loe eesti keeles „Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“ subject Sen näkee heti,…Lue suomeksi Sen näkee heti, että vanhoja ystäviä
Ramona Lagerspetz
Arekeel aitab soome keele õppijat
Kõigil inimestel on õigus saada arusaadavat teavet, tunda rõõmu oma igapäevaste asjaajamistega hakkama saamise üle ning nautida lugemist. Keeleõppijaid aitab siinjuures arekeel (sm selkokieli), mis on…
subject Arekeel aitab…Loe eesti keeles Arekeel aitab soome keele õppijat
Riho Laurisaar
Hindamatu turvatunne
Hiljuti kõlas Soomes meediast läbi uudis, kus politsei kutsus üles inimesi teavitama igast vähegi liigagressiivsest mõtteavaldusest internetis, mis võiks kuidagi avalikku korda või lausa inimeste elusid…
subject Hindamatu turvatunneLoe eesti keeles Hindamatu turvatunne subject Korvaamaton turvallisuudentunneLue suomeksi Korvaamaton turvallisuudentunne
Riho Laurisaar
Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid”
Aasta algupoolel Eesti välispoliitika instituudi juhina tööle asunud Kristi Raiki hinnagul ei ole Eesti ja Soome ametlikud seisukohad Venemaa ja Euroopa Liidu osas kuigi erinevad, kuid avalik keskustelu…
subject Kristi Raik:…Loe eesti keeles Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid” subject ”Suomesta ja…Lue suomeksi ”Suomesta ja Virosta puuttuu Venäjän tuntijoita”
Riho Laurisaar
Mõned mõtted sugrismist
Üks tuntud prantsuse mõtleja tuli ligi 500 aastat tagasi välja avaldusega, mis eesti keelde panduna kõlab: mõtlen, järelikult olen. Sellega tahtis ta muu hulgas öelda, et meie võime asjades kahelda, küsimusi…
subject Mõned mõtted…Loe eesti keeles Mõned mõtted sugrismist subject Ajatuksia sugrismistaLue suomeksi Ajatuksia sugrismista
Riho Laurisaar
Olen ajast maha jäänud
Mul on üks hea sõber, kellega on võimatu vaidlusi võita. Põhjus on selles, et tal on omadus kasutada palju võõrsõnu ja väljendeid ja mõista neid sageli vaid talle sobiva tähendusega. Ja see tähendus osutub…
subject Olen ajast maha…Loe eesti keeles Olen ajast maha jäänud subject Olen ajastani…Lue suomeksi Olen ajastani jälkeenjäänyt
Riho Laurisaar
Pastacas – seosetute silpide kunstnik
Ramo Teder ehk esinejanimega Pastacas on omanäolise elektroonilise muusikaga kogunud kriitikutelt paarikümne aasta jooksul üksjagu tunnustust, aga laiem publik tunneb teda ilmselt hoopis koos Marko Veissoniga…
subject Pastacas – seosetute…Loe eesti keeles Pastacas – seosetute silpide kunstnik subject Pastacas – irrallisten…Lue suomeksi Pastacas – irrallisten tavujen taiteilija
Riho Laurisaar
Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“
Alo Jüriloo on psühhiaatriaga tegelenud juba 27 aastat, neist viimased 15 aastat vangide vaimse tervisega. Selle aja jooksul on tema kogemuse põhjal saanud kinnitust kaks asjaolu: vanglasse satub liiga…
subject Psühhiaater Alo…Loe eesti keeles Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“
subject Vankila ei ole…Lue suomeksi Vankila ei ole oikea paikka vakavasti mielisairaalle rikolliselle
Riho Laurisaar
Püramiidi serval
Harva juhtub, et Eesti ja Soome poliitikud räägivad samal ajal samadest asjadest. Enne valimisi aga – üllatus-üllatus – olid mõlema riigi mured ühesugused: majanduslik seis ja turvalisus. Aga sellega sarnasused…
Riho Laurisaar
Ühe jalaga multikultuursus
Mõnisada aastat tagasi põhjalikumalt Siberit ja arktilisi alasid uurima asunud eurooplased olid siiralt üllatunud, kui nad ei leidnudki eest peadeta inimesi, kes liiguvad ühe jala peal hüpates, ja kelle…
subject Ühe jalaga multikultuursusLoe eesti keeles Ühe jalaga multikultuursus subject Jalkapuoli monikulttuurisuusLue suomeksi Jalkapuoli monikulttuurisuus
Maris Leponiemi
Dokumentideta võõras linnas…
„Appi, mu pass on aegunud! Tahan abielluda. Tahan lahutada. Mul sündis laps. ID-kaart varastati ära! Mis ma teen? Pöördun Eesti saatkonna poole!“ Soome eestlaste murede-rõõmudega tegeleb Eesti suursaatkonnas…
subject Dokumentideta…Loe eesti keeles Dokumentideta võõras linnas…
Maris Leponiemi
Eestikeelsest nõustamisest Soomes
”Aga mul üks tuttava tuttav ütles, et…”
subject Eestikeelsest…Loe eesti keeles Eestikeelsest nõustamisest Soomes
Mai Levin
Üks hargnev puu
Eesti on perekondi, kust on võrsunud mitu põlvkonda kunstnikke. Nendele pühendas terve näitusesarja 2003. aastal asutatud Evald Okase muuseum Haapsalus. Evald Okas (1915–2011) oli aga ka ise sellise hargneva…
subject Üks hargnev puuLoe eesti keeles Üks hargnev puu subject Haarautuva puuLue suomeksi Haarautuva puu
Järvi Lipasti
Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?
Soomes elab tuhandeid eesti lapsi, kelle vanemad on küsimuse ees, kas laps peaks ka siin elades eesti keelt õppima ja kus seda teha saab. Osa lapsevanemaid on mures, kuidas mõjub mitmekeelsus lapse keelelisele…
subject Miks ja kuidas…Loe eesti keeles Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?
Järvi Lipasti
Tallinna kilud = vürtsikilud = piprakilud
Veebruarikuise Eesti vabariigi aastapäeva pidulaual on viimastel aastatel ühel auväärsemal kohal vürtsikilu. Kas siis kiluvõileva, kilupiruka, kilusuupistete või uhke kilutordina.
subject Tallinna kilud…Loe eesti keeles Tallinna kilud = vürtsikilud = piprakilud subject Kilukin on kalaLue suomeksi Kilukin on kala
Kai Lobjakas
Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu
Soomes hinnatakse omamaist klaasidisaini kõrgelt. Paljudes peredes on riiulitel Iittala, Riihimäe ja Nuutajärvi klaasi ja üldiselt teatakse ka eseme autorit ja nime. Eesti oma Iittala ehk Tarbeklaas on…
subject Läbipaistev maailm…Loe eesti keeles Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu subject Läpinäkyvä maailma…Lue suomeksi Läpinäkyvä maailma – Tarbeklaas ja paikallinen kauneus
Kai Lobjakas
Sissejuhatus Eesti disaini
Disain puudutab meie igapäevaelu alates rõivastest, kodustest esemetest, sõiduvahenditest kuni majade, keskkondade ja inimeste omavahelise suhtluseni. Disaini ülesanne on vahendada kasutajatele muutusi…
subject Sissejuhatus…Loe eesti keeles Sissejuhatus Eesti disaini subject Johdatus virolaiseen…Lue suomeksi Johdatus virolaiseen designiin
Indrek Mäe
Pipedrive
2020. aasta lõpul sai Eesti endale viienda ükssarviku – müügijuhtimise tarkvarafirma Pipedrive teatas, et müüb enamusosaluse USA miljardärile ning seni madalal palgatasemel vaeva näinud töötajaid ootas…
subject PipedriveLoe eesti keeles Pipedrive subject PipedriveLue suomeksi Pipedrive
Indrek Mäe
Ükssarvik Wise
Wise, endise nimega TransferWise on ükssarvik, mis muutis esimesed eestlased miljardärideks ning on toonud miljoneid sadade kohalike taskutesse. Tänaseks Londoni börsile jõudnud edulugu sai alguse väikese…
subject Ükssarvik WiseLoe eesti keeles Ükssarvik Wise subject Yksisarvinen…Lue suomeksi Yksisarvinen Wise
Indrek Mäe
Viie aastaga ükssarvikuks
Bolt, endise nimega Taxify, on ükssarvikuks kasvanud idufirma, mida eestlased nimetavad põhjusega läbi aegade üheks suurimaks edulooks – lisaks revolutsioonile taksonduses panustab nii Euroopas kui maailmas…
subject Viie aastaga…Loe eesti keeles Viie aastaga ükssarvikuks subject Viidessä vuodessa…Lue suomeksi Viidessä vuodessa yksisarviseksi
Teemu Mäki
Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis
Esimesest detsembrist kuni 13. jaanuarini on Helsingi Taidehallis avatud kolme Eesti kunstniku – Alice Kase, Jass Kaselaane ja Neeme Külma näitus „Alice, Neeme & Jass“. Enne näituse avamist Soomes käisin…
subject Kolme Eesti kunstniku…Loe eesti keeles Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis subject Kolmen virolaisen…Lue suomeksi Kolmen virolaisen taiteilijan näyttely Helsingin Taidehallissa
Reet Mark
Miljard 25 aasta järel taas maalidega Tartus
Miljard Kilk ilmus Tartu hillitsetud, meisterlikku ja väga konservatiivsesse kunstiellu 1970. aastate keskel 18-aastaselt. Tookordse Tartu kõige uuenduslikumad kunstisündmused toimusid ülikooli kunstikabinetis…
subject Miljard 25 aasta…Loe eesti keeles Miljard 25 aasta järel taas maalidega Tartus subject Miljard ja maalaukset…Lue suomeksi Miljard ja maalaukset jälleen Tartossa
Andreas McKeough
Jatsumehe elu
len muusikainimene, ma naudin muusikat ja vaimustun sellest. See 60. aastate rokkmuusikakassettidest juba lapsepõlves alguse saanud vaimustus on pannud mind ka erinevaid instrumente näppima ja lööma. …
subject Jatsumehe eluLoe eesti keeles Jatsumehe elu subject Jatsimiehen elämääLue suomeksi Jatsimiehen elämää
Andreas McKeough
Sõna jõud
Kui motivatsiooni ja visadust jätkub, on eesti keele õppimine soome keele rääkija jaoks minu meelest suhteliselt lihtne. Õppimist lihtsustab Eestis elamine, sest siis kuuleb keelt ja on võimalik seda praktiseerida.…
subject Sõna jõudLoe eesti keeles Sõna jõud subject Sanan voimaLue suomeksi Sanan voima
Andreas McKeough
Üksikisik ja ühiskond
Mu Soome sõbrad on kuue aasta jooksul, mil ma olen Eestis elanud, tihti küsinud, missugune see elu siin õigupoolest on. Sellele küsimusele on raske ammendavat vastust anda, sest väga palju sõltub sellest,…
subject Üksikisik ja…Loe eesti keeles Üksikisik ja ühiskond subject Yksilö ja yhteiskuntaLue suomeksi Yksilö ja yhteiskunta
Andreas McKeough
Vaim Tartus
Eestit ei ole küll suurusega õnnistatud, aga väikese riigi kohta on ta väga huvitav ja mitmekülgne. Vaatamisväärset on kõikjal palju, nii loodust kui kultuurmaastikke. Eesti ajaloo tundmine tuleb ringi…
subject Vaim TartusLoe eesti keeles Vaim Tartus subject Henki TartossaLue suomeksi Henki Tartossa
Maarja Merivoo-Parro
Murumütsikesega väliseestlase kuvand on aegunud
Balti Uuringute Instituut ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus tegid Eesti välis-, sise- ja kultuuriministeeriumi tellimusel uurimuse „Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi…
subject Murumütsikesega…Loe eesti keeles Murumütsikesega väliseestlase kuvand on aegunud
Mariliis Mõttus
IDA – kahe koduga raadio
On 2. märtsi pärastlõuna aastal 2020. Helsingis, Kallio linnaosas Kaikukatu tänaval läheb eetrisse IDA Radio Helsinki kõige esimene saade – Hanna Ojaneni juhitud „Staying Alive”. Kaikukatu ümbrusesse on…
subject IDA – kahe koduga…Loe eesti keeles IDA – kahe koduga raadio subject IDA – radio,…Lue suomeksi IDA – radio, jolla on kaksi kotia
Toomas Muru
Betti Alveri Muuseumi tegemised
Betti Alveri sünnikodus Jõgeval avati 23. novembril 2006 Alveri 100. sünniaastapäevaks muuseum, mille eesmärgiks on väärikalt jäädvustada tuntud loomeimimeste Betti Alveri ja Alo Mattiiseni mälestus, tutvustada…
subject Betti Alveri…Loe eesti keeles Betti Alveri Muuseumi tegemised subject Betti Alverin…Lue suomeksi Betti Alverin museo
Heikki Nenonen
Eestist kuuleb nüüd Soomes aina enam
Soome ja Eesti suhted on muutunud mitmetahulisemaks ja tihenenud nii rohujuure tasandil kui ka rahvusvahelise poliitika mõttes. Nii sooviti Helsingin Sanomates panustada Eesti suuremale nähtavusele Soome…
subject Eestist kuuleb…Loe eesti keeles Eestist kuuleb nüüd Soomes aina enam subject Viro näkyvämmin…Lue suomeksi Viro näkyvämmin esille uutisvirrassa
Heikki Nenonen
Korvpall, keeleõpingud ja rahva poolehoid
Kui Jukka Toijala kõnnib Tallinna tänavatel, tunnevad inimesed ta tihtilugu ära. Eesti meeste korvpallikoondise soomlasest peatreenerist peetakse riigis, kus korvpall on spordiuudiste tipus, väga lugu.…
subject Korvpall, keeleõpingud…Loe eesti keeles Korvpall, keeleõpingud ja rahva poolehoid subject Koripalloa, kieliopintoja…Lue suomeksi Koripalloa, kieliopintoja ja kansansuosiota
Sakari Neuvonen
Aknad, autod ja euroopalikud väärtused
alutan Tartu Supilinnas. Küll on ilusad saja aasta vanused puitpitsist aknaraamid, mis siis, et natuke mädad. Kõrval läigivad see-eest äsja vahetatud plastikust aknaraamid. Eemal on pleekindpunane metalluks…
subject Aknad, autod…Loe eesti keeles Aknad, autod ja euroopalikud väärtused subject Ikkunoita, autoja…Lue suomeksi Ikkunoita, autoja ja eurooppalaisia arvoja
Sakari Neuvonen
Kangelaslikud paadipõgenikud
Pagulasküsimus Eestis ja Soomes on täiesti erinev. Kõige rohkem varjupaigataotlusi, kokku 32 477 esitati Soomes 2015. aastal. 77% saabujatest olid mehed. Tulijaid oli Iraagist (63%), Afganistanist (16%)…
subject Kangelaslikud…Loe eesti keeles Kangelaslikud paadipõgenikud subject Sankarillisia…Lue suomeksi Sankarillisia venepakolaisia
Sakari Neuvonen
Las mina arvan ka
Tegusõna olla on saami keeles leat. Näiteks lause mun lean Sakari tähendab mina olen Sakari. Tegemist on sama tüvega, kui praeguse soome keele potentsiaali vormil lienee.…
subject Las mina arvan…Loe eesti keeles Las mina arvan ka subject Anna kun minäkin…Lue suomeksi Anna kun minäkin arvaan
Sakari Neuvonen
Majandustiiburpagulasena Eestis
Nad tulevad siia kerge e-elu, madalate riigimaksude ja automaksu puudumise pärast. Toovad oma kombed kaasa. Nõuavad kohvikus visalt kviitungit ja pärast unustavad selle laua peale. Mörisevad tänaval valju…
subject Majandustiiburpagulasena…Loe eesti keeles Majandustiiburpagulasena Eestis subject Elintasokantosiipialuspakolaisena…Lue suomeksi Elintasokantosiipialuspakolaisena Virossa
Sakari Neuvonen
Viimane kartulivõtt
Kevad on Eestisse jõudnud ja kohe algab kartulipanek. Ka meie küla memmed on varsti tagumik uppis kartulipõllul. Toimuvat jälgiv antropoloog võiks tõdeda, et külaelu ja naabritevahelised suhted põhinevad…
subject Viimane kartulivõttLoe eesti keeles Viimane kartulivõtt subject Viimeinen perunannostoLue suomeksi Viimeinen perunannosto
Hannu Oittinen
Kino
Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…
subject KinoLoe eesti keeles Kino subject KinoLue suomeksi Kino
Hannu Oittinen
Kuunimed eesti ja soome keeles
Eesti ja soome kuude nimetused on esmapilgul täiesti erinevad, sest soome keeles kasutatakse omakeelseid kuunimesid, aga eesti keeles lähtutakse Euroopa traditsioonist. See arusaam vastab tõele siiski…
subject Kuunimed eesti…Loe eesti keeles Kuunimed eesti ja soome keeles subject Kuukaudennimet…Lue suomeksi Kuukaudennimet suomessa ja virossa
Hannu Oittinen
Spliin ja spleen
Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…
subject Spliin ja spleenLoe eesti keeles Spliin ja spleen subject Spleen ja spliinLue suomeksi Spleen ja spliin
Hannu Oittinen
Veerand ja vartti
Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…
subject Veerand ja varttiLoe eesti keeles Veerand ja vartti subject Vartti ja veerandLue suomeksi Vartti ja veerand
Raul Oreškin
Veidi labane ja totakas kunst
Stina Leek on Tartus tegutsev vabakutseline kunstnik, kes on koondanud kunstirühmitusse Ajuokse mässumeelseid ja noori kunstnikke, kel on tekkinud oma arusaam, milliseks kunstiskeene peab tulevikus kujunema.…
subject Veidi labane…Loe eesti keeles Veidi labane ja totakas kunst subject Banaalia ja hassua…Lue suomeksi Banaalia ja hassua taidetta
Karl Pajusalu
Eestluse juured
Eesti Vabariigi sajandal aastal on korduvalt vaadatud tagasi nii Eesti riigi kui ka seda toetava eestluse lätetele. Mis on see oluline ja ainuomane, mida sisaldab endas sõna eestlus? Selle selgitamiseks…
subject Eestluse juuredLoe eesti keeles Eestluse juured subject Virolaisuuden…Lue suomeksi Virolaisuuden juuret
Karl Pajusalu
Eesti keelerikkusest ja Valga keelest
Külalised suurtest naaberriikidest imestavad sageli, kuidas Eestis ringi sõites võib iga mõnekümne kilomeetri tagant muutuda maastiku ilme, majade ümbrus, kombed ja ka murdekeel. Suure varieeruvuse põhjusi…
subject Eesti keelerikkusest…Loe eesti keeles Eesti keelerikkusest ja Valga keelest subject Viron kielikirjosta…Lue suomeksi Viron kielikirjosta ja Valgan kielestä
Renate Pajusalu
Eestlaste sina ja teie
Viisakuse olemasolu peetakse maailma keeltes universaalseks: kõikides keeltes on mingid keelelised vahendid, mida kasutatakse vastavalt sellele, kellega ja mis olukorras parajasti räägitakse. Viisakuse…
subject Eestlaste sina…Loe eesti keeles Eestlaste sina ja teie subject Kohteliaisuus…Lue suomeksi Kohteliaisuus virolaisessa kulttuurissa: sina ja teie
Mariliis Panov
Metsavägi
Pesitsen oma kaasa ja pisikese tütrega Nuuksio metsade keskel. Meid ümbritsevad tuules sosistavad kõrged puud, hoovis vidistavad metsalinnud, askeldavad oravad, hüplevad jänesed ja veidi sügavamal metsas…
subject MetsavägiLoe eesti keeles Metsavägi subject Metsän mahtiLue suomeksi Metsän mahti
Anneli Randla
Kaks lossi ja tallid, koolist rääkimata
Mis on ühist Eliel Saarineni projekteeritud Tartu Pauluse kirikul, KOKO Arhitektide kavandatud Balti jaama turul ja Villa Friedheimil Haapsalus? Kõiki neid on Muinsuskaitseamet viimase kümnendi jooksul…
subject Kaks lossi ja…Loe eesti keeles Kaks lossi ja tallid, koolist rääkimata subject Kaksi kartanoa,…Lue suomeksi Kaksi kartanoa, tallit ja koulu
Tiiu Rebane
Art Tube ehk Soome-Eesti kunsti kiirtee
See, et kunst on üks paljudest keeltest, milles saab rääkida, kui tuntakse vajadust iseennast ja maailma väljendada, ei ole mingi uus tõsiasi. Ehkki meie soome-ugri keelkonda kuuluvad eesti ja soome keel…
subject Art Tube ehk…Loe eesti keeles Art Tube ehk Soome-Eesti kunsti kiirtee subject Art Tube eli…Lue suomeksi Art Tube eli suomalais-virolaisen taiteen pikatie
Ülle Reimets
Eduard Tubin ja tema Kratt
Tänavune Eesti muusika aasta on jõudnud sügisesse. Suurmeistrite Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelisünnipäevi tähistavad muusikasündmused pakuvad rohkelt elamusi kõikjal Eestimaal ja mujalgi. Paljugi…
subject Eduard Tubin…Loe eesti keeles Eduard Tubin ja tema Kratt subject Eduard Tubin…Lue suomeksi Eduard Tubin ja kiehtova Kratt
Ülle Reimets
Pavlo Balakin
Päikeselise oktoobrikuu keskpäeval, mil hommikused hääleharjutused Rahvusooperis Estonia on tehtud, istume koos Pavlo Balakiniga tühjaks jäänud proovisaalis, et rääkida muusikast ja teatrist, elust, inimestest…
subject Pavlo BalakinLoe eesti keeles Pavlo Balakin subject Pavlo BalakinLue suomeksi Pavlo Balakin
Raivo Riim
720-aastasest Rakverest mõeldes
Kas Rakveres elati juba kiviajal?
Et siis umbes 8 000 aastat tagasi? Ega vist! Aga Rakverest põhja pool Lammasmäe soosaarel, paarkümmend kilomeetrit Rakverest põhja pool on küll kiviajal…
subject 720-aastasest…Loe eesti keeles 720-aastasest Rakverest mõeldes subject Tuokiokuvia 720-vuotiaasta…Lue suomeksi Tuokiokuvia 720-vuotiaasta Rakveresta
Liis Seljamaa
Mart Kivastik: Minevik kaob meie linnapildist kiiresti
„Taevatrepp“ on tavaline lapsepõlvenostalgia. Sõna „nõukanostalgia“ ei meeldi mulle üldse,“ ütleb romaani ja filmi „Taevatrepp“ autor Mart Kivastik.
subject Mart Kivastik:…Loe eesti keeles Mart Kivastik: Minevik kaob meie linnapildist kiiresti subject ”Menneisyys katoaa…Lue suomeksi ”Menneisyys katoaa kaupunkikuvastamme nopeasti”
Liis Seljamaa
Toidukasvatamine kui ellujäämise kunst
Ellujäämise kunstid ehk Arts of Survival on Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 kunstiline kontseptsioon. Ellujäämise kunstid on need teadmised, oskused, väärtused, mis aitavad meil tulevikus hästi elada.…
subject Toidukasvatamine…Loe eesti keeles Toidukasvatamine kui ellujäämise kunst subject Ruoan kasvatus…Lue suomeksi Ruoan kasvatus selviytymisen taiteena
Liis Seljamaa
Üleilmakool 10
„Üleilmakoolis õpivad üle ilma laiali elavad eesti lapsed interneti teel eesti keelt ja teisi õppeaineid eesti keeles,“ ütleb nüüdseks kümme aastat tegutsenud Üleilmakooli juhataja Helja Kirber.
Rein Sikk
Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa
Keegi ei tea kui palju on Eestis monumente, riiklik register puudub. Virumaa (au)sammaste, mälestusmärkide arv küündib tuhande ligi, nii on kokku arvustanud entusiastid Mait Sepp Idas ja Heiki Koov Läänes.…
subject Rusika ja Lenini…Loe eesti keeles Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa subject Nyrkin ja Leninin…Lue suomeksi Nyrkin ja Leninin välistä löytyy uskomattomien patsaiden maa
Rein Sikk
Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks
Ükski kunstitöö pole Eestis viimase kolme aasta jooksul saanud nii palju tähelepanu kui Rakvere kunstniku Teet Suure mängud jõulupuudega. 2014 jõudis Rakvere kuusk maailma jõulukaunistuste edetabeli tippu.…
subject Skandaalsed kuused…Loe eesti keeles Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks subject Kohukuuset vievät…Lue suomeksi Kohukuuset vievät Rakveren maailmankartalle
Katariina Suurpalo
Eestlased on raamatukokku oodatud
Mitmekeelsus on uskumatu jõud nii inimese enda kui ka ühiskonna jaoks. Helsingi linnaraamatukogu tahab omalt poolt toetada Soome kolinud inimeste ja nende laste mitmekeelsust, et neil oleks kergem juurduda…
subject Eestlased on…Loe eesti keeles Eestlased on raamatukokku oodatud
Katariina Suurpalo
Helsingi Eesti Muusikastuudio on eestlust au sees hoidev pere
Saksa vanasõna ütleb: „Kui kuulete, et kusagil lauldakse, minge sinna! Seal on head inimesed!“ Nii arvavad ka Silver ja Annika Lumi, kelle kutsumuseks on pakkuda Soome eestlastele võimalust muusikaga tegeleda.
subject Helsingi Eesti…Loe eesti keeles Helsingi Eesti Muusikastuudio on eestlust au sees hoidev pere subject Virolainen musiikkikoulu…Lue suomeksi Virolainen musiikkikoulu on virolaisuutta vaaliva perhe
Tiit Tammaru, Karin Kangur, Jussi Jauhiainen
Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused
Taasiseseisvumise hetkel elas suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit Venemaal, samas kui Soomes eestlasi sisuliselt ei elanud. Tänaseks on Venemaa-eestlaskond kokku kuivanud, samas aga 1991. aastal…
subject Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused subject Suomen virolaiset…Lue suomeksi Suomen virolaiset ja heidän paluumuuttoaikeensa
Kaarel Tarand
Suhteid hukutav keelepuue
On andmeid, mis võimaldavad vaadelda Eesti ja Soome kultuurisuhteid õitseva ja arenevana. Kuid on ka vastupidine, sünge ja must vaade olevikule ja tulevikule, mille järgnevalt ka esitan. Suhted võivad…
subject Suhteid hukutav…Loe eesti keeles Suhteid hukutav keelepuue subject Suhteita vahingoittava…Lue suomeksi Suhteita vahingoittava kielihäiriö
Kristiina Teiss
Draamasari pettusest ja andeksandmisest
Abikaasa naaseb Tallinnast koju Soome, kui teda tabab haigushoog. Kui haiglas kohtuvad kaks varem teineteisele tundmatut naist, selgub, et ta on elanud kaksikelu. Otsides vastuseid pead vaevavatele küsimustele,…
subject Draamasari pettusest…Loe eesti keeles Draamasari pettusest ja andeksandmisest
Kristiina Teiss
Eestlased Soome meelelahutuses
Kas Eesti narratiiv hakkab Soomes neutraalseks muutuma? Ühe mõõdupuuna võib kahtlemata pidada meelelahutust: kas Eesti ja eestlased esinevad Soome meelelahutuses, millisena neid kujutatakse ja kuidas näidatakse…
subject Eestlased Soome…Loe eesti keeles Eestlased Soome meelelahutuses subject Virolaisten normalisointi…Lue suomeksi Virolaisten normalisointi suomalaisessa tv-sarjassa
Kristiina Teiss
Muusika kannab juurte juurde
„Kui peaks valima ainult ühe asja, mille pärast koorist ei taha kunagi lahkuda, siis see on Anneli. Ta loob ühtekuuluvustunnet, on meiega sõbralik ja kannatlik ning juhib tähelepanu valesti lauldud nootidele…
subject Muusika kannab…Loe eesti keeles Muusika kannab juurte juurde
Harri Tiido
Suur Tallinn ja väike Eesti
Poliitilise ja majandusliku võimu koondumine pealinna ja selle lähikonda on omane kõigile riikidele. Kui Eesti oleks taldrik ning võim ja jõukus kaaluvihid, siis vajutaks Tallinn oma raskusega taldriku…
subject Suur Tallinn…Loe eesti keeles Suur Tallinn ja väike Eesti subject Suuri Tallinna…Lue suomeksi Suuri Tallinna ja pieni Viro
Ilmar Tomusk
Poliitiline sõltumatus
Eesti keel sai riigikeele staatuse sada aastat tagasi. Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni võttis aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid…
subject Poliitiline sõltumatusLoe eesti keeles Poliitiline sõltumatus subject Viron kielen…Lue suomeksi Viron kielen matka ensimmäisistä satunnaisista kirjoituksista maan viralliseksi kieleksi
Siiri Toomik
Kunagi ammu ja nüüd praegu
Nüüd olen siis Soomes, mul on isikukood ja verokorttigi. Eelmisel aastal poolnaljatamisi, aga mitte meeleheitega öeldud lause: „Nüüd pole muud kui Soome tööle,“ ongi tõeks saanud.
subject Kunagi ammu ja…Loe eesti keeles Kunagi ammu ja nüüd praegu subject Joskus ammoin…Lue suomeksi Joskus ammoin sekä tässä ja nyt
Siiri Toomik
Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas
Olevat kord eit ja taat - põlised lõunaeestlased Eda ja Urmas Veeroja jalutanud ühel pööripäeval oma talumaadel Võrumaal, Haanjas, küngaste ja järvede vahel, ja arutanud ühel meelel olles, et küll on ikka…
subject Vana-Võrumaa…Loe eesti keeles Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas subject Vanhan-Võronmaan…Lue suomeksi Vanhan-Võronmaan savusaunatavat
Kristina Traks
Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel
Tartumaal vastu Peipsi järve sirutuv Emajõe-Suursoo on paradiis igale tõsisele loodushuvilisele – siin ei ole massiturismi, metsaraiet, lõhutud metsateid, prügiseid lõkkekohti ega inimtekkelist müra. Seda…
subject Rännak Eesti…Loe eesti keeles Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel subject Peipsiveere –…Lue suomeksi Peipsiveere – retkelle villiin luontoon, kauas ihmisasutuksesta
Martin Vaino
Kas noor Eesti valija läheb valima?
Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) viis 2021. aasta sügisel sihtasutuse Liberaalne Kodanik tellimusel läbi noorte valimiskäitumise uuringu. Sarnaselt teistele RAKi uuringutele oli tegemist süvitsimineva…
subject Kas noor Eesti…Loe eesti keeles Kas noor Eesti valija läheb valima? subject Lähtevätkö nuoret…Lue suomeksi Lähtevätkö nuoret virolaiset vaaliuurnille?
Martin Vaino
Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Vabamu, Tallinnas asuv vabaduse ja okupatsioonide muuseum, avab 2025. aasta suvel ajutise näituse üleilmsetest eestlastest.
subject Vabamu näitus…Loe eesti keeles Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Leele Välja
Puidurenessansist Eestis
Puitu on kasutatud ehitusmaterjalina enamasti majanduslikel ja funktsionaalsetel kaalutlustel, kuid nüüd ei kuulu see enam sugugi kõige odavamate hulka. Puit on väärikam ja eelistatum kui kunagi varem.
subject Puidurenessansist…Loe eesti keeles Puidurenessansist Eestis subject Puurakentamisen…Lue suomeksi Puurakentamisen renessanssista Virossa
Hannele Valkeeniemi
Muuseumikaart muudab muuseumikülastuse igapäevaelu osaks
Kui Eestis arvatakse sageli, et muuseumis on paras aeg käia sombusel sügisel või äärmisel juhul vihmasel suvepäeval, siis Soomes käiakse muuseumis aastaringi ja igal ajal. Viimastel aastatel on muuseumikülastused…
subject Muuseumikaart…Loe eesti keeles Muuseumikaart muudab muuseumikülastuse igapäevaelu osaks
Jaana Vasama
Kõik algab liistust
Inga Radikaise värvikad ja hästi jalas istuvad kingad toovad argipäeva rõõmu ja heaolu. Ta tahab, et iga kingapaar pakuks üllatust, mida klient saaks argihalli keskel nautida. Radikaist võibki kutsuda…
subject Kõik algab liistustLoe eesti keeles Kõik algab liistust subject Kaikki alkaa…Lue suomeksi Kaikki alkaa lestistä
Rein Veidemann
Tuglase-elamus
See, mida iga eestlane koolipõlves Friedebert Tuglasest teadma õpib, on Tuglas kui institutsioon: algataja, kehtestaja, korraldaja, järelvaataja. Eesti novelli ja esseistika klassik. Looja ning ideoloog…
subject Tuglase-elamusLoe eesti keeles Tuglase-elamus subject Tuglas-elämysLue suomeksi Tuglas-elämys
Mart Velsker
Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt
Jaan Krossi romaanidest jõudis viimasena soome keelde „Taevakivi“. See ilmus eesti keeles 1973. aastal ajakirjas Looming ja 1975. aastal eraldi raamatuna, „Taevakivi“ soomendas teenekas tõlkija Jouko Vanhanen…
subject Armastust, ajalugu…Loe eesti keeles Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt subject Rakkautta, historiaa…Lue suomeksi Rakkautta, historiaa ja taivaankiviä Jaan Krossilta
Elo Viiding
Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?
See, kes ma enda arvates olen, on ühiskonna, kasvatuse, hariduse, ning mu enese kujutelmade või enesepiltide kokkusulam. Kõikide sotsiaalsete persona´de kokkumiksimine vastavalt vajadusele. Ergo, ma ei…
subject Kes ma olen,…Loe eesti keeles Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen? subject Kuka olen, mitä…Lue suomeksi Kuka olen, mitä ja miten kirjoitan ja luen?
Georgi Viies
Koera elu Helsingis
Meie pereliige, 11 aastane kokkerspanjel Liiloo, kolis Soome koos meiega. Kohanemine sujus tal hästi, kuigi oli asju, millega harjuma pidime.
subject Koera elu HelsingisLoe eesti keeles Koera elu Helsingis subject Koiran elämää…Lue suomeksi Koiran elämää Helsingissä
Jüri Viikberg
Eestlastest välismaal
Hea on seal, kus meid ei ole.
Saame sinna, vana viga jälle ees.
(Palamuse)
subject Eestlastest välismaalLoe eesti keeles Eestlastest välismaal subject Virolaisista…Lue suomeksi Virolaisista ulkomailla
Jüri Viikberg
Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel?
Eesti keele puhul välismaal ei saa me rääkida homogeensest keeletarvitusest nagu mingist Harju keskmisest. Saame arvestada eri isikute kõnekeelega, arvukate isikukeelte ehk idiolektidega, millele on enamal…
subject Kas eesti keel…Loe eesti keeles Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel? subject Onko ulkomailla…Lue suomeksi Onko ulkomailla puhuttava viron kieli ulkoviroa?
Mikko Virta
Hiiu kannel hullutab eestlasi
Puuluup on tõusnud eesti muusika parimate tegijate hulka. Jaanuaris aasta parima ansambli tiitliga pärjatud Puuluup ühendab oma muusikas vanu traditsioone ja uut elektroonilist kõlapilti.
subject Hiiu kannel hullutab…Loe eesti keeles Hiiu kannel hullutab eestlasi subject Jouhikkoduo villitsee…Lue suomeksi Jouhikkoduo villitsee Virossa
Siim Kaarel Saluri
Pea kõik soomlased teavad telesaadet “Voice of Finland”, milles lootustandvad lauljad näevad hüppelauda oma artistikarjäärile. Saates tuuakse vaatajate ette erinevate rakursside alt tehtud uhkeid lavakaadreid,…
subject Siim Kaarel SaluriLoe eesti keeles Siim Kaarel Saluri
Peep Ehasalu
Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest
Augustis 1966. aastal pakib Sylvi Kekkonen (1900–1974) Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata jäädavalt…
subject Esimene naine.…Loe eesti keeles Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest
Peep Ehasalu
Sügisraamat
Paistab, et Johanna Venho on leidnud oma hääle, uputades end teiste inimeste häälde. Tove Janssoni hääl kõlab igatahes Venho tekstist selgelt ja veenvalt.
Hanna Samola
Ja elämme vieläkin, ellemme ole kuolleet
Ernest Hemingway olevat võrrelnud kirjutamist jäämäega: merepinna alla jääb kõik see, mida tekstis öeldud ei ole, aga mida autor teab, ja pinnal on vaid see, millest kirjutatakse. Mati Undi novellid ja…
subject Ja elämme vieläkin,…Loe eesti keeles Ja elämme vieläkin, ellemme ole kuolleet subject Lue suomeksi
Vaba Eesti
Eesti Vabariigi 100. aastapäevast alates on Tuglase Selts sidunud 24. veebruaril Soome rahvusluuletaja Eino Leino ausambale kaela sinimustvalge salli. Traditsioon sai alguse 2018. aastal, kui kõik Helsingi…
subject Vaba EestiLoe eesti keeles Vaba Eesti subject Vapaa ViroLue suomeksi Vapaa Viro
Georgi Viies
Minu Soome asjad
Helsingi Disainimuuseumis on maikuu lõpuni avatud näitus „100 Soome asja“. Soome 100. juubeliaastale pühendatud näitus esitleb igast Soome iseseisvuse aastast üht eset. See tõi omakorda laviinina kaasa…
subject Minu Soome asjadLoe eesti keeles Minu Soome asjad subject Minun esineeni…Lue suomeksi Minun esineeni Suomesta
Artikleid kokku 166, sorteeritud ilmumisaja järgi.
Martin Vaino
Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Vabamu, Tallinnas asuv vabaduse ja okupatsioonide muuseum, avab 2025. aasta suvel ajutise näituse üleilmsetest eestlastest.
subject Vabamu näitus…Loe eesti keeles Vabamu näitus üleilmsetest eestlastest
Kristiina Teiss
Muusika kannab juurte juurde
„Kui peaks valima ainult ühe asja, mille pärast koorist ei taha kunagi lahkuda, siis see on Anneli. Ta loob ühtekuuluvustunnet, on meiega sõbralik ja kannatlik ning juhib tähelepanu valesti lauldud nootidele…
subject Muusika kannab…Loe eesti keeles Muusika kannab juurte juurde
Maris Leponiemi
Eestikeelsest nõustamisest Soomes
”Aga mul üks tuttava tuttav ütles, et…”
subject Eestikeelsest…Loe eesti keeles Eestikeelsest nõustamisest Soomes
Poli Holitsyna
Eesti paganametall
Subkultuuride ja folkloristika uurijana on uurimistöö lahutamatu osa minu identiteedist. Kui kohtun uute inimestega, kes soovivad mind tundma õppida, küsitakse enamasti minu karjääri või elueesmärkide…
subject Eesti paganametallLoe eesti keeles Eesti paganametall subject Virolainen pakanametalliLue suomeksi Virolainen pakanametalli
Maiu Juurik
Õpetaja ajab nüüd küll kägu!
Sugugi mitte, kuigi nii võib tunduda, kui räägitakse käost, sest kägu on üks lõpmata kummaline ja salapärane lind. Vahel tundubki, et kõik mida temast räägitakse, on üks suur käojaani ajamine. Aga veenduge…
subject Õpetaja ajab…Loe eesti keeles Õpetaja ajab nüüd küll kägu! subject Opettaja äimän…Lue suomeksi Opettaja äimän käkenä!
Marju Kõivupuu
Kevadest sügisesse
Kuigi Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige vähem riigipühi, oskab eestlane pühadest rõõmu tunda. Taasiseseisvudes sai ka eestlastel võimalikuks populaarsete kirikupühade – urbepäeva ehk palmipuudepüha,…
subject Kevadest sügisesseLoe eesti keeles Kevadest sügisesse subject Keväästä syksyynLue suomeksi Keväästä syksyyn
Mariliis Mõttus
IDA – kahe koduga raadio
On 2. märtsi pärastlõuna aastal 2020. Helsingis, Kallio linnaosas Kaikukatu tänaval läheb eetrisse IDA Radio Helsinki kõige esimene saade – Hanna Ojaneni juhitud „Staying Alive”. Kaikukatu ümbrusesse on…
subject IDA – kahe koduga…Loe eesti keeles IDA – kahe koduga raadio subject IDA – radio,…Lue suomeksi IDA – radio, jolla on kaksi kotia
Katariina Suurpalo
Eestlased on raamatukokku oodatud
Mitmekeelsus on uskumatu jõud nii inimese enda kui ka ühiskonna jaoks. Helsingi linnaraamatukogu tahab omalt poolt toetada Soome kolinud inimeste ja nende laste mitmekeelsust, et neil oleks kergem juurduda…
subject Eestlased on…Loe eesti keeles Eestlased on raamatukokku oodatud
Siim Kaarel Saluri
Pea kõik soomlased teavad telesaadet “Voice of Finland”, milles lootustandvad lauljad näevad hüppelauda oma artistikarjäärile. Saates tuuakse vaatajate ette erinevate rakursside alt tehtud uhkeid lavakaadreid,…
subject Siim Kaarel SaluriLoe eesti keeles Siim Kaarel Saluri
Hannu Oittinen
Kuunimed eesti ja soome keeles
Eesti ja soome kuude nimetused on esmapilgul täiesti erinevad, sest soome keeles kasutatakse omakeelseid kuunimesid, aga eesti keeles lähtutakse Euroopa traditsioonist. See arusaam vastab tõele siiski…
subject Kuunimed eesti…Loe eesti keeles Kuunimed eesti ja soome keeles subject Kuukaudennimet…Lue suomeksi Kuukaudennimet suomessa ja virossa
Leele Välja
Puidurenessansist Eestis
Puitu on kasutatud ehitusmaterjalina enamasti majanduslikel ja funktsionaalsetel kaalutlustel, kuid nüüd ei kuulu see enam sugugi kõige odavamate hulka. Puit on väärikam ja eelistatum kui kunagi varem.
subject Puidurenessansist…Loe eesti keeles Puidurenessansist Eestis subject Puurakentamisen…Lue suomeksi Puurakentamisen renessanssista Virossa
Peep Ehasalu
Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest
Augustis 1966. aastal pakib Sylvi Kekkonen (1900–1974) Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata jäädavalt…
subject Esimene naine.…Loe eesti keeles Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest
Peep Ehasalu
Sügisraamat
Paistab, et Johanna Venho on leidnud oma hääle, uputades end teiste inimeste häälde. Tove Janssoni hääl kõlab igatahes Venho tekstist selgelt ja veenvalt.
Mai Levin
Üks hargnev puu
Eesti on perekondi, kust on võrsunud mitu põlvkonda kunstnikke. Nendele pühendas terve näitusesarja 2003. aastal asutatud Evald Okase muuseum Haapsalus. Evald Okas (1915–2011) oli aga ka ise sellise hargneva…
subject Üks hargnev puuLoe eesti keeles Üks hargnev puu subject Haarautuva puuLue suomeksi Haarautuva puu
Andreas Kalkun
Abieluvõrdsus ja ajalugu
Eestis hakkas kehtima abieluvõrdsus ja alates 1. jaanuarist 2024. aastal saavad samast soost paarid abielluda.
subject Abieluvõrdsus…Loe eesti keeles Abieluvõrdsus ja ajalugu subject Tasa-arvoisen…Lue suomeksi Tasa-arvoisen avioliiton historia
Heikki Nenonen
Eestist kuuleb nüüd Soomes aina enam
Soome ja Eesti suhted on muutunud mitmetahulisemaks ja tihenenud nii rohujuure tasandil kui ka rahvusvahelise poliitika mõttes. Nii sooviti Helsingin Sanomates panustada Eesti suuremale nähtavusele Soome…
subject Eestist kuuleb…Loe eesti keeles Eestist kuuleb nüüd Soomes aina enam subject Viro näkyvämmin…Lue suomeksi Viro näkyvämmin esille uutisvirrassa
Marju Kõivupuu
Aastavahetuspühad läbi, kevad veel kaugel…
Tänapäeval on kolmekuningapäevast, mis on 6. jaanuaril, kujunenud Eesti linnades jõulude-nääride pidulik ärasaatmispüha: jõulupuudest valmistatud skulptuurid süüdatakse mõnes pargis publiku kaasaelamisel…
subject Aastavahetuspühad…Loe eesti keeles Aastavahetuspühad läbi, kevad veel kaugel… subject Vuodenvaihde…Lue suomeksi Vuodenvaihde takana, kevät vielä kaukana
Hanna Samola
Ja elämme vieläkin, ellemme ole kuolleet
Ernest Hemingway olevat võrrelnud kirjutamist jäämäega: merepinna alla jääb kõik see, mida tekstis öeldud ei ole, aga mida autor teab, ja pinnal on vaid see, millest kirjutatakse. Mati Undi novellid ja…
subject Ja elämme vieläkin,…Loe eesti keeles Ja elämme vieläkin, ellemme ole kuolleet subject Lue suomeksi
Maris Leponiemi
Dokumentideta võõras linnas…
„Appi, mu pass on aegunud! Tahan abielluda. Tahan lahutada. Mul sündis laps. ID-kaart varastati ära! Mis ma teen? Pöördun Eesti saatkonna poole!“ Soome eestlaste murede-rõõmudega tegeleb Eesti suursaatkonnas…
subject Dokumentideta…Loe eesti keeles Dokumentideta võõras linnas…
Marju Kõivupuu
Hingede aeg – mälestuste ja meenutuste aeg
Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Aastaring on taas sealmaal, et suur suvi on selleks korraks läbi. Tugevad sügistuuled on roobitsenud puudelt värvikireva…
subject Hingede aeg –…Loe eesti keeles Hingede aeg – mälestuste ja meenutuste aeg subject Henkien aika…Lue suomeksi Henkien aika – muistojen ja muistelemisen aika
Arja Korhonen
Ligipääsuke
Jakob Rosin (28) on iga mõõdupuu järgi mees, kes jõuab kõikjale. Ta on Eesti Pimedate Liidu esimees, missioonitundega ettevõtja ja armastatud raadiosaatejuht.
subject LigipääsukeLoe eesti keeles Ligipääsuke subject LikipääskynenLue suomeksi Likipääskynen
Liis Seljamaa
Üleilmakool 10
„Üleilmakoolis õpivad üle ilma laiali elavad eesti lapsed interneti teel eesti keelt ja teisi õppeaineid eesti keeles,“ ütleb nüüdseks kümme aastat tegutsenud Üleilmakooli juhataja Helja Kirber.
Helina Hansar
Haridusprogramm Solaride murrab müüte ja kirjutab end Eesti inseneeria ajalukku
Aasta oli 2020, kui kahel Tartu Ülikooli tudengil tekkis mõte teha võimatu võimalikuks – ehitada valmis Baltikumi esimene päikeseauto ning võistelda sellega Austraalias päikeseautode maailmameistrivõistlustel.…
subject Haridusprogramm…Loe eesti keeles Haridusprogramm Solaride murrab müüte ja kirjutab end Eesti inseneeria ajalukku subject Solaride murtaa…Lue suomeksi Solaride murtaa myyttejä ja ajaa auringon voimalla tulevaisuuteen
Liis Seljamaa
Mart Kivastik: Minevik kaob meie linnapildist kiiresti
„Taevatrepp“ on tavaline lapsepõlvenostalgia. Sõna „nõukanostalgia“ ei meeldi mulle üldse,“ ütleb romaani ja filmi „Taevatrepp“ autor Mart Kivastik.
subject Mart Kivastik:…Loe eesti keeles Mart Kivastik: Minevik kaob meie linnapildist kiiresti subject ”Menneisyys katoaa…Lue suomeksi ”Menneisyys katoaa kaupunkikuvastamme nopeasti”
Jussi-Pekka Aukia
Tagasi juurte juurde
Soomlased on läbi aja soovinud oma suvilates elada linnapainetest vaba lihtsat elu. Koroonapandeemia ja kaugtöö muutsid nõudlust suvilate järele ja ootusi suvilaelule väga tugevalt.
Silja Hurskainen
Ajamasin Emajõe kallastel
Millal tajub inimene lõpuks oma surelikkust? Vahest keskea piiril, kui tema elukammis on piisid järel vähem, kui neid, mis juba on murtud. Sellisel hetkel või tekkida vajadus arutada, kuhu on oma eluga…
subject Ajamasin Emajõe…Loe eesti keeles Ajamasin Emajõe kallastel subject Emajoen rantojen…Lue suomeksi Emajoen rantojen aikakone
Marju Kõivupuu
Saunast tulles oled terve ja noor!
Soomlasi ja eestlasi ühendab (suitsu)saun ja saunakultuur, see on kindel nagu hoolega valitud kivi saunakerises. Eestis on käesolev, 2023. aasta, kuulutatud sauna-aastaks, seepärast räägime täna saunast.…
subject Saunast tulles…Loe eesti keeles Saunast tulles oled terve ja noor! subject Saunan jälkeen…Lue suomeksi Saunan jälkeen olet nuori ja terve!
Kadri Kaljurand
Savvusanna sõsarad
„Savvusanna sõsarad“ on esimene Eesti dokumentaalfilm, mis on esilinastunud maineka Sundance’i filmifestivali võistlusprogrammis. Ja vähe sellest – võitnud seal dokumentaalfilmide parima režissööri preemia.…
subject Savvusanna sõsaradLoe eesti keeles Savvusanna sõsarad subject Savusaunan sisaretLue suomeksi Savusaunan sisaret
Hannu Oittinen
Spliin ja spleen
Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…
subject Spliin ja spleenLoe eesti keeles Spliin ja spleen subject Spleen ja spliinLue suomeksi Spleen ja spliin
Rain Kooli
Eesti uus valitsus „tänas“ valijaid üllatuslike maksutõusudega
Peaminister Kaja Kallast on koalitsioonilepingu avalikustamise järel karmilt kritiseeritud. Plaan tõsta makse ja kärpida peretoetusi langetas Reformierakonna toetust hetkega veerandi võrra.
subject Eesti uus valitsus…Loe eesti keeles Eesti uus valitsus „tänas“ valijaid üllatuslike maksutõusudega subject Viron uusi hallitus…Lue suomeksi Viron uusi hallitus ”kiitti” äänestäjiä yllätysveronkorotuksilla
Liis Seljamaa
Toidukasvatamine kui ellujäämise kunst
Ellujäämise kunstid ehk Arts of Survival on Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 kunstiline kontseptsioon. Ellujäämise kunstid on need teadmised, oskused, väärtused, mis aitavad meil tulevikus hästi elada.…
subject Toidukasvatamine…Loe eesti keeles Toidukasvatamine kui ellujäämise kunst subject Ruoan kasvatus…Lue suomeksi Ruoan kasvatus selviytymisen taiteena
Jaana Vasama
Kõik algab liistust
Inga Radikaise värvikad ja hästi jalas istuvad kingad toovad argipäeva rõõmu ja heaolu. Ta tahab, et iga kingapaar pakuks üllatust, mida klient saaks argihalli keskel nautida. Radikaist võibki kutsuda…
subject Kõik algab liistustLoe eesti keeles Kõik algab liistust subject Kaikki alkaa…Lue suomeksi Kaikki alkaa lestistä
Hannu Oittinen
Veerand ja vartti
Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…
subject Veerand ja varttiLoe eesti keeles Veerand ja vartti subject Vartti ja veerandLue suomeksi Vartti ja veerand
Heikki Nenonen
Korvpall, keeleõpingud ja rahva poolehoid
Kui Jukka Toijala kõnnib Tallinna tänavatel, tunnevad inimesed ta tihtilugu ära. Eesti meeste korvpallikoondise soomlasest peatreenerist peetakse riigis, kus korvpall on spordiuudiste tipus, väga lugu.…
subject Korvpall, keeleõpingud…Loe eesti keeles Korvpall, keeleõpingud ja rahva poolehoid subject Koripalloa, kieliopintoja…Lue suomeksi Koripalloa, kieliopintoja ja kansansuosiota
Marju Kõivupuu
Kui peopesa sügeleb, siis…
Üldlevinud arvamuse kohaselt ei pea eestlased ennast ise kuigi usklikuks rahvaks, mõeldes sel puhul esmajoones seda, et ristikirikuga on suhted pigem leigepoolsed. Eestlaste rahvuslik iseolemise narratiiv…
subject Kui peopesa sügeleb,…Loe eesti keeles Kui peopesa sügeleb, siis… subject Kun kämmentä…Lue suomeksi Kun kämmentä kutittaa, niin…
Arja Korhonen
Mitte eriti poliitkorrektne
Andra Teede (34) võib vabalt olla Eesti töökaim sõnameister. Dramaturgiharidusega ja kirjandusvallas iga asja peale meistrina on teksti loonud juba teismeeast saadik. Mullu sügisel ilmus kümnes luulekogu.…
subject Mitte eriti poliitkorrektneLoe eesti keeles Mitte eriti poliitkorrektne subject Poliittisesti…Lue suomeksi Poliittisesti ei niin korrekti
Raul Oreškin
Veidi labane ja totakas kunst
Stina Leek on Tartus tegutsev vabakutseline kunstnik, kes on koondanud kunstirühmitusse Ajuokse mässumeelseid ja noori kunstnikke, kel on tekkinud oma arusaam, milliseks kunstiskeene peab tulevikus kujunema.…
subject Veidi labane…Loe eesti keeles Veidi labane ja totakas kunst subject Banaalia ja hassua…Lue suomeksi Banaalia ja hassua taidetta
Piibe Aikio
Saamid siin, seal ja mujal
Viimastel kuudel on nii mõnegi Soomes elava inimese kõrvu kostnud vaidlused saamide õiguste üle. Milles õieti asi ja kes need saamid õigupoolest on?
subject Saamid siin,…Loe eesti keeles Saamid siin, seal ja mujal
Vaba Eesti
Eesti Vabariigi 100. aastapäevast alates on Tuglase Selts sidunud 24. veebruaril Soome rahvusluuletaja Eino Leino ausambale kaela sinimustvalge salli. Traditsioon sai alguse 2018. aastal, kui kõik Helsingi…
subject Vaba EestiLoe eesti keeles Vaba Eesti subject Vapaa ViroLue suomeksi Vapaa Viro
Tiiu Rebane
Art Tube ehk Soome-Eesti kunsti kiirtee
See, et kunst on üks paljudest keeltest, milles saab rääkida, kui tuntakse vajadust iseennast ja maailma väljendada, ei ole mingi uus tõsiasi. Ehkki meie soome-ugri keelkonda kuuluvad eesti ja soome keel…
subject Art Tube ehk…Loe eesti keeles Art Tube ehk Soome-Eesti kunsti kiirtee subject Art Tube eli…Lue suomeksi Art Tube eli suomalais-virolaisen taiteen pikatie
Hanna-Ilona Härmävaara
Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?
Skandinaavia riikide koostöös peaks suhtluskeelteks ideaalis olema skandinaavia keeled. Selle eesmärgi saavutamiseks on loodud isegi keelepoliitiline dokument. Strateegia aluseks on nii keelte mõistmist…
subject Mis oleks, kui…Loe eesti keeles Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä? subject Mitä jos puhuks…Lue suomeksi Mitä jos puhuks oma emakeelt?
Hannele Valkeeniemi
Muuseumikaart muudab muuseumikülastuse igapäevaelu osaks
Kui Eestis arvatakse sageli, et muuseumis on paras aeg käia sombusel sügisel või äärmisel juhul vihmasel suvepäeval, siis Soomes käiakse muuseumis aastaringi ja igal ajal. Viimastel aastatel on muuseumikülastused…
subject Muuseumikaart…Loe eesti keeles Muuseumikaart muudab muuseumikülastuse igapäevaelu osaks
Ain Alvela
Euroopa kalleimaks kerkinud hinnad panevad eestlasliku kannatuse proovile
Alates eelmise aasta kevadest on Eesti ühiskonda raputanud hüperinflatsioon, mis augustis kerkis 25 protsendini ja oli konkurentsitult euroala kõrgeim. Kusjuures energiahindade osakaal on selles 14–16%.
subject Euroopa kalleimaks…Loe eesti keeles Euroopa kalleimaks kerkinud hinnad panevad eestlasliku kannatuse proovile subject Kohonneet hinnat…Lue suomeksi Kohonneet hinnat panevat perivirolaisen kärsivällisyyden koetukselle
Kristina Traks
Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel
Tartumaal vastu Peipsi järve sirutuv Emajõe-Suursoo on paradiis igale tõsisele loodushuvilisele – siin ei ole massiturismi, metsaraiet, lõhutud metsateid, prügiseid lõkkekohti ega inimtekkelist müra. Seda…
subject Rännak Eesti…Loe eesti keeles Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel subject Peipsiveere –…Lue suomeksi Peipsiveere – retkelle villiin luontoon, kauas ihmisasutuksesta
Martin Vaino
Kas noor Eesti valija läheb valima?
Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) viis 2021. aasta sügisel sihtasutuse Liberaalne Kodanik tellimusel läbi noorte valimiskäitumise uuringu. Sarnaselt teistele RAKi uuringutele oli tegemist süvitsimineva…
subject Kas noor Eesti…Loe eesti keeles Kas noor Eesti valija läheb valima? subject Lähtevätkö nuoret…Lue suomeksi Lähtevätkö nuoret virolaiset vaaliuurnille?
Arja Korhonen
Väikesed rahvad vajavad nutikaid inimesi
Kas tolmuimejaga saab lakke ronida? Kuidas vahetada autorehvi, kui ainsad tööriistad on õhkmadratsi pump ja suur kilekott? Kuidas mõõta sportlikku võimekust?
subject Väikesed rahvad…Loe eesti keeles Väikesed rahvad vajavad nutikaid inimesi subject Pienet kansat…Lue suomeksi Pienet kansat tarvitsevat fiksuja ihmisiä
Rain Kooli
Eesti poliitika-aasta kohal on Ukraina sõja pikad varjud
Neli teemat, mis mõjutasid Eesti poliitikat 2022. aastal kõige enam.
subject Eesti poliitika-aasta…Loe eesti keeles Eesti poliitika-aasta kohal on Ukraina sõja pikad varjud subject Viron politiikkavuotta…Lue suomeksi Viron politiikkavuotta värittivät Ukrainan sodan pitkät varjot
Maarja Merivoo-Parro
Murumütsikesega väliseestlase kuvand on aegunud
Balti Uuringute Instituut ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus tegid Eesti välis-, sise- ja kultuuriministeeriumi tellimusel uurimuse „Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi…
subject Murumütsikesega…Loe eesti keeles Murumütsikesega väliseestlase kuvand on aegunud
Anneli Randla
Kaks lossi ja tallid, koolist rääkimata
Mis on ühist Eliel Saarineni projekteeritud Tartu Pauluse kirikul, KOKO Arhitektide kavandatud Balti jaama turul ja Villa Friedheimil Haapsalus? Kõiki neid on Muinsuskaitseamet viimase kümnendi jooksul…
subject Kaks lossi ja…Loe eesti keeles Kaks lossi ja tallid, koolist rääkimata subject Kaksi kartanoa,…Lue suomeksi Kaksi kartanoa, tallit ja koulu
Indrek Mäe
Pipedrive
2020. aasta lõpul sai Eesti endale viienda ükssarviku – müügijuhtimise tarkvarafirma Pipedrive teatas, et müüb enamusosaluse USA miljardärile ning seni madalal palgatasemel vaeva näinud töötajaid ootas…
subject PipedriveLoe eesti keeles Pipedrive subject PipedriveLue suomeksi Pipedrive
Irene Käosaar
Eestikeelsele õppele üleminekust
Eesti sai pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses päranduseks kakskeelse haridusruumi ja vene õppekeelega koolid tegutsevad eestikeelsete kõrval tänaseni. Vene õppekeelega koolides õpib ligi 17%…
subject Eestikeelsele…Loe eesti keeles Eestikeelsele õppele üleminekust subject Siirtymisestä…Lue suomeksi Siirtymisestä vironkieliseen opetukseen
Indrek Mäe
Ükssarvik Wise
Wise, endise nimega TransferWise on ükssarvik, mis muutis esimesed eestlased miljardärideks ning on toonud miljoneid sadade kohalike taskutesse. Tänaseks Londoni börsile jõudnud edulugu sai alguse väikese…
subject Ükssarvik WiseLoe eesti keeles Ükssarvik Wise subject Yksisarvinen…Lue suomeksi Yksisarvinen Wise
Hannu Oittinen
Kino
Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…
subject KinoLoe eesti keeles Kino subject KinoLue suomeksi Kino
Kadri Kaljurand
Kaks tundi õnneni
Moonika Siimetsa dokumentaalfilm „2 tundi õnneni“ räägib Soomes elavatest ja töötavatest eestlastest – kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Just selle teksti…
subject Kaks tundi õnneniLoe eesti keeles Kaks tundi õnneni subject Kaksi tuntia…Lue suomeksi Kaksi tuntia onneen
Joanna Hoffmann
Naised eesti kaasaegse kunsti tipus
estis on juba 19. sajandist alates tegutsenud mitmeid edukaid naiskunstnikke, kes on kohalikku kultuurielu palju rikastanud. Näiteks võib baltisakslast Julie Hagen-Schwarzi pidada (1824—1902) pidada esimeseks…
subject Naised eesti…Loe eesti keeles Naised eesti kaasaegse kunsti tipus subject Naisia VIron…Lue suomeksi Naisia VIron nykytaiteen huipulla
Mikko Virta
Hiiu kannel hullutab eestlasi
Puuluup on tõusnud eesti muusika parimate tegijate hulka. Jaanuaris aasta parima ansambli tiitliga pärjatud Puuluup ühendab oma muusikas vanu traditsioone ja uut elektroonilist kõlapilti.
subject Hiiu kannel hullutab…Loe eesti keeles Hiiu kannel hullutab eestlasi subject Jouhikkoduo villitsee…Lue suomeksi Jouhikkoduo villitsee Virossa
Pirjo Kääriäinen
Millest valmistatakse meie rõivaid tulevikus?
Kui ämblik maja nurka võrku koob, teadvustab ta vaevalt, et valmistab üht maailma tugevaimat kiudu. Ta toodab võrgu igasse ossa erinevat proteiini: ühega kinnitatakse võrk seina külge, teise abil kootakse…
subject Millest valmistatakse…Loe eesti keeles Millest valmistatakse meie rõivaid tulevikus? subject Mistä on tulevaisuuden…Lue suomeksi Mistä on tulevaisuuden vaatteet tehty?
Katariina Suurpalo
Helsingi Eesti Muusikastuudio on eestlust au sees hoidev pere
Saksa vanasõna ütleb: „Kui kuulete, et kusagil lauldakse, minge sinna! Seal on head inimesed!“ Nii arvavad ka Silver ja Annika Lumi, kelle kutsumuseks on pakkuda Soome eestlastele võimalust muusikaga tegeleda.
subject Helsingi Eesti…Loe eesti keeles Helsingi Eesti Muusikastuudio on eestlust au sees hoidev pere subject Virolainen musiikkikoulu…Lue suomeksi Virolainen musiikkikoulu on virolaisuutta vaaliva perhe
Kristiina Teiss
Eestlased Soome meelelahutuses
Kas Eesti narratiiv hakkab Soomes neutraalseks muutuma? Ühe mõõdupuuna võib kahtlemata pidada meelelahutust: kas Eesti ja eestlased esinevad Soome meelelahutuses, millisena neid kujutatakse ja kuidas näidatakse…
subject Eestlased Soome…Loe eesti keeles Eestlased Soome meelelahutuses subject Virolaisten normalisointi…Lue suomeksi Virolaisten normalisointi suomalaisessa tv-sarjassa
Ramona Lagerspetz
Arekeel aitab soome keele õppijat
Kõigil inimestel on õigus saada arusaadavat teavet, tunda rõõmu oma igapäevaste asjaajamistega hakkama saamise üle ning nautida lugemist. Keeleõppijaid aitab siinjuures arekeel (sm selkokieli), mis on…
subject Arekeel aitab…Loe eesti keeles Arekeel aitab soome keele õppijat
Raivo Riim
720-aastasest Rakverest mõeldes
Kas Rakveres elati juba kiviajal?
Et siis umbes 8 000 aastat tagasi? Ega vist! Aga Rakverest põhja pool Lammasmäe soosaarel, paarkümmend kilomeetrit Rakverest põhja pool on küll kiviajal…
subject 720-aastasest…Loe eesti keeles 720-aastasest Rakverest mõeldes subject Tuokiokuvia 720-vuotiaasta…Lue suomeksi Tuokiokuvia 720-vuotiaasta Rakveresta
Peep Ehasalu
Viru hotell 50
Viiskümmend aastat tagasi avas Tallinna linnasüdames uksed uus hotell, Eesti esimene kõrghoone, modernistliku arhitektuuri musternäidis, mille olid paberile pannud eesti arhitektid ja üles ehitanud soome…
subject Viru hotell 50Loe eesti keeles Viru hotell 50 subject Hotelli Viru…Lue suomeksi Hotelli Viru 50
Kristiina Teiss
Draamasari pettusest ja andeksandmisest
Abikaasa naaseb Tallinnast koju Soome, kui teda tabab haigushoog. Kui haiglas kohtuvad kaks varem teineteisele tundmatut naist, selgub, et ta on elanud kaksikelu. Otsides vastuseid pead vaevavatele küsimustele,…
subject Draamasari pettusest…Loe eesti keeles Draamasari pettusest ja andeksandmisest
Reet Mark
Miljard 25 aasta järel taas maalidega Tartus
Miljard Kilk ilmus Tartu hillitsetud, meisterlikku ja väga konservatiivsesse kunstiellu 1970. aastate keskel 18-aastaselt. Tookordse Tartu kõige uuenduslikumad kunstisündmused toimusid ülikooli kunstikabinetis…
subject Miljard 25 aasta…Loe eesti keeles Miljard 25 aasta järel taas maalidega Tartus subject Miljard ja maalaukset…Lue suomeksi Miljard ja maalaukset jälleen Tartossa
Järvi Lipasti
Tallinna kilud = vürtsikilud = piprakilud
Veebruarikuise Eesti vabariigi aastapäeva pidulaual on viimastel aastatel ühel auväärsemal kohal vürtsikilu. Kas siis kiluvõileva, kilupiruka, kilusuupistete või uhke kilutordina.
subject Tallinna kilud…Loe eesti keeles Tallinna kilud = vürtsikilud = piprakilud subject Kilukin on kalaLue suomeksi Kilukin on kala
Indrek Mäe
Viie aastaga ükssarvikuks
Bolt, endise nimega Taxify, on ükssarvikuks kasvanud idufirma, mida eestlased nimetavad põhjusega läbi aegade üheks suurimaks edulooks – lisaks revolutsioonile taksonduses panustab nii Euroopas kui maailmas…
subject Viie aastaga…Loe eesti keeles Viie aastaga ükssarvikuks subject Viidessä vuodessa…Lue suomeksi Viidessä vuodessa yksisarviseksi
Joanna Hoffmann
Trendikas ja loodussõbralik Eesti tekstiilidisain
Eesti tekstiilikunsti ja -disaini traditsioon on pikem rikkalikum kui võiks arvata. 19. sajandi tööstusrevolutsiooni tulemusena oli tekstiili tootmisest saanud üks suurimaid siinseid tööstusharusid. Kangast…
subject Trendikas ja…Loe eesti keeles Trendikas ja loodussõbralik Eesti tekstiilidisain subject Trendikäs ja…Lue suomeksi Trendikäs ja luontoystävällinen virolainen tekstiilidesign
Kadri Kaljurand
Ebatavaline koguperefilm „Kratt“
Enne kinno minekut olin kindel ühes asjas – filmis saab nalja. Sel lihtsal põhjusel, et režissööriks ja stsenaristiks on Rasmus Merivoo, kelle 2006. aastal valminud kultuslik lühifilm „Tulnukas ehk Valdise…
subject Ebatavaline koguperefilm…Loe eesti keeles Ebatavaline koguperefilm „Kratt“ subject Kratt on epätavanomainen…Lue suomeksi Kratt on epätavanomainen koko perheen elokuva
Harri Tiido
Suur Tallinn ja väike Eesti
Poliitilise ja majandusliku võimu koondumine pealinna ja selle lähikonda on omane kõigile riikidele. Kui Eesti oleks taldrik ning võim ja jõukus kaaluvihid, siis vajutaks Tallinn oma raskusega taldriku…
subject Suur Tallinn…Loe eesti keeles Suur Tallinn ja väike Eesti subject Suuri Tallinna…Lue suomeksi Suuri Tallinna ja pieni Viro
Kaarel Tarand
Suhteid hukutav keelepuue
On andmeid, mis võimaldavad vaadelda Eesti ja Soome kultuurisuhteid õitseva ja arenevana. Kuid on ka vastupidine, sünge ja must vaade olevikule ja tulevikule, mille järgnevalt ka esitan. Suhted võivad…
subject Suhteid hukutav…Loe eesti keeles Suhteid hukutav keelepuue subject Suhteita vahingoittava…Lue suomeksi Suhteita vahingoittava kielihäiriö
Samuli Haapasalo
Sookurg, keel ja rahvaluule
Kurg, saanud oma lühikese nime võimsast häälitsusest, on andud selle eesti keeles edasi kahele toonekurglaste liigile, ”kurele”, mille täielikud nimekujud on valge toonekurg, lühemalt kurg (kattohaikara),…
subject Sookurg, keel…Loe eesti keeles Sookurg, keel ja rahvaluule subject Kurki, kieli…Lue suomeksi Kurki, kieli ja folklore
Jüri Viikberg
Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel?
Eesti keele puhul välismaal ei saa me rääkida homogeensest keeletarvitusest nagu mingist Harju keskmisest. Saame arvestada eri isikute kõnekeelega, arvukate isikukeelte ehk idiolektidega, millele on enamal…
subject Kas eesti keel…Loe eesti keeles Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel? subject Onko ulkomailla…Lue suomeksi Onko ulkomailla puhuttava viron kieli ulkoviroa?
Rein Kuresoo
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark
Kõige uuem Eesti rahvusparkidest, 43 568 hektari suurune Alutaguse rahvuspark, loodi 2018. aastal Kirde-Eestile maastike ja looduse kaitseks. Ajalooliselt on Alutaguse piirkond olnud tuntud kui Eesti suurim…
subject Alutaguse on…Loe eesti keeles Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark subject Alutaguse on…Lue suomeksi Alutaguse on Viron nuorin kansallispuisto
Silja Hurskainen
Kohvikus kodus
Minu suhe Tallinnaga sai alguse kohvikus. Oli 2018. aasta algus, minu esimese raseduse viimased meetrid. Olin just avastanud, et Kadrioru pargi servas kollases majas on kohvik. See oli stiilne, euroopalik…
subject Kohvikus kodusLoe eesti keeles Kohvikus kodus subject Kotona kahvilassaLue suomeksi Kotona kahvilassa
Riho Grünthal
Kas keelesild on unustusehõlma vajunud?
Soome ja Eesti geograafilisest lähedusest, kultuurisidemetest ja keelte sarnasusest on kirjutatud ja räägitud palju ja pikalt. Kas seda teemat pole juba piisavalt lahatud? Rootslased ja taanlased ju ei…
subject Kas keelesild…Loe eesti keeles Kas keelesild on unustusehõlma vajunud? subject Onko kielisilta…Lue suomeksi Onko kielisilta unohtunut?
Silja Hurskainen
Keel, mis puges naha vahele
Tallinna sadamast koju sõites imestas Bolti taksojuht, miks mu lapsed omavahel soome keeles räägivad. Vastasin eesti keeles, et oleme kõik soomlased. ”Aga te räägite nii head eesti keelt. Arvasin, et olete…
subject Keel, mis puges…Loe eesti keeles Keel, mis puges naha vahele subject Kieli, joka meni…Lue suomeksi Kieli, joka meni ihon alle
Maiu Juurik
Suvest ja suvitamisest siin- ja sealpool lahte
Mida teha, kui kuri koroonaviirus sunnib ka suvel paikseks jääma? Isegi nii paikseks, et pole võimalik pendeldada edasi-tagasi kahe kodumaa, Eesti ja Soome vahet. Kui tuleb jälgida koroona nakatumisnäitajaid,…
subject Suvest ja suvitamisest…Loe eesti keeles Suvest ja suvitamisest siin- ja sealpool lahte subject Kesästä ja lomailusta…Lue suomeksi Kesästä ja lomailusta tällä ja toisella puolella lahtea
Samuli Haapasalo
Turtelituvi Eesti loodusmaastikul
10. augustil juhtus minuga midagi väga eksootilist, midagi sellist, mida tuleb elus ette vaid väga harva.
subject Turtelituvi Eesti…Loe eesti keeles Turtelituvi Eesti loodusmaastikul subject Turturikyyhky…Lue suomeksi Turturikyyhky virolaisessa maisemassa
Jüri Viikberg
Eestlastest välismaal
Hea on seal, kus meid ei ole.
Saame sinna, vana viga jälle ees.
(Palamuse)
subject Eestlastest välismaalLoe eesti keeles Eestlastest välismaal subject Virolaisista…Lue suomeksi Virolaisista ulkomailla
Joanna Hoffmann
Eesti valgustidisaini eredad tähed
Soome disain on tuntud üle kogu maailma ja põhjusega. Ent vormilt, originaalsusest ja kvaliteedilt väärib avastamist-tunnustamist ka lõunanaabrite eestlaste professionaalne looming. Selle juured ulatuvad…
subject Eesti valgustidisaini…Loe eesti keeles Eesti valgustidisaini eredad tähed subject Virolaisen valaisinmuotoilun…Lue suomeksi Virolaisen valaisinmuotoilun kirkkaat tähdet
Maiu Juurik
“Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,”
… tuleb meelde Väike-Maarjast üles korjatud ja kirja pandud eesti vanasõna, kui igakevadine linnulaul vallutab metsatukad, roostikud, suvila- ja koduõued, pargid ja pargikesed, ja isegi linnatänavad. See…
subject “Igal linnul…Loe eesti keeles “Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis,” subject Igal linnul oma…Lue suomeksi Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis
Rein Kuresoo
Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks
Kui Soomes asutati 1938. aastal Pyhätunturi rahvuspark (praegu Pyhä-Luosto rahvuspargi osa), siis Eestis ei oldud toona valmis rahvuspargi loomiseks. Leiti, et siin ei ole piisavalt suurt inimtühja piirkonda…
subject Lahemaa rahvuspark…Loe eesti keeles Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks subject Lahemaan kansallispuiston…Lue suomeksi Lahemaan kansallispuiston puoli vuosisataa
Silja Hurskainen
Spordist, tõsiselt
Harrastan väikestviisi tugitoolisporti. Vanakooli statistikaspets ma pole ega vaata ka hommikul esimese asjana teksti-TVst NHLi tulemusi, aga spordieluga üldjoontes kursis olemine on minu meelest tore.
subject Spordist, tõsiseltLoe eesti keeles Spordist, tõsiselt subject Urheilusta, vakavastiLue suomeksi Urheilusta, vakavasti
Kai Lobjakas
Sissejuhatus Eesti disaini
Disain puudutab meie igapäevaelu alates rõivastest, kodustest esemetest, sõiduvahenditest kuni majade, keskkondade ja inimeste omavahelise suhtluseni. Disaini ülesanne on vahendada kasutajatele muutusi…
subject Sissejuhatus…Loe eesti keeles Sissejuhatus Eesti disaini subject Johdatus virolaiseen…Lue suomeksi Johdatus virolaiseen designiin
Samuli Haapasalo
Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades
Arktilistest veelindudest ja kurvitsalistest kevadrändurid lendavad massiliselt mööda ”Soome- ja Eesti-poolset lahte” maikuus. Miljonite veelindude, hanede ja kurvitsaliste rännu kõrghetk kulmineerub…
subject Lahtedel ja luhtadel,…Loe eesti keeles Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades subject Lahdilla ja luhdilla,…Lue suomeksi Lahdilla ja luhdilla, niityillä ja metsissä
Samuli Haapasalo
Eesti suurvete ja kevade linnud
Viies aastaaeg Eestis on eriline. On tulvaaeg!
subject Eesti suurvete…Loe eesti keeles Eesti suurvete ja kevade linnud subject Viron tulvan…Lue suomeksi Viron tulvan ja kevään linnut
Olle Järv, Kerli Müürisepp
Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis
Kuidas iseloomustada inimest, kes on rahvuselt eestlane, kodakondsuselt soomlane, omab kodu nii Soomes kui ka Eestis ning töötab Soomes, kuid koroonakriisi ajal teeb kaugtööd Eestist? Teaduslik vastus…
subject Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes – hargmaisus, mitmepaiksus ja koroonakriis subject Virolaiset Suomessa…Lue suomeksi Virolaiset Suomessa – ylirajaisuus, monipaikkaisuus ja koronakriisi
Rein Kuresoo
Eesti puisniidud
Sadakond aastat tagasi kaunistasid Eesti maastikku Varbla, Mihkli, Kose ja Kuusalu kirikut ühendavast joonest lääne ja põhja pool kõikjal puisniidud. Puisniitude levikul ei ole siiski pistmist nimetatud…
subject Eesti puisniidudLoe eesti keeles Eesti puisniidud subject Viron lehdesniitytLue suomeksi Viron lehdesniityt
Kai Lobjakas
Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu
Soomes hinnatakse omamaist klaasidisaini kõrgelt. Paljudes peredes on riiulitel Iittala, Riihimäe ja Nuutajärvi klaasi ja üldiselt teatakse ka eseme autorit ja nime. Eesti oma Iittala ehk Tarbeklaas on…
subject Läbipaistev maailm…Loe eesti keeles Läbipaistev maailm – Tarbeklaasi tehas ja kohalik ilu subject Läpinäkyvä maailma…Lue suomeksi Läpinäkyvä maailma – Tarbeklaas ja paikallinen kauneus
Silja Hurskainen
Ema koolilaboris
Mul on kaks last. Üks käib tavalises Tallinna piirkonnakoolis ja teine siinses Soome koolis. Seetõttu küsitakse minult kui välissoomlaselt tihti, kumma maa koolisüsteem on minu meelest parem.
subject Ema koolilaborisLoe eesti keeles Ema koolilaboris subject Äiti koululaboratoriossaLue suomeksi Äiti koululaboratoriossa
Samuli Haapasalo
Eesti metsatukkadest ja lindudest
Metsatukad annavad Eesti külamaastikule erilise ilme. Maastikupildile lisavad graafilisust põldudel kasvavad üksikud kaunid tammed. Miljon hektarit põllumaad kaunistab domineerivat maastikutüüpi. Siiski…
subject Eesti metsatukkadest…Loe eesti keeles Eesti metsatukkadest ja lindudest subject Virolaisen metsäsaarekkeen…Lue suomeksi Virolaisen metsäsaarekkeen miljöö ja linnut
Silja Hurskainen
Allakäigutrepist üles
Mis hetkel ma hakkasin nii erilist asja iseenesestmõistetavaks pidama? Ja miks peab juhtuma midagi ebameeldivat ja põrutavat, enne kui aru saame, et kõiki mune tõepoolest ei tasu ühes korvis hoida.
subject Allakäigutrepist…Loe eesti keeles Allakäigutrepist üles subject Latistumisesta…Lue suomeksi Latistumisesta kohti loistoa
Ville Hytönen
Veelkord garaažidest
Ma olen neist ennegi kirjutanud, aga ainult möödaminnes. Nõukaaegsed garaažid, need vene meeste hapukurkide hoidmise, viinajoomise ja igasugu toimetamiste jaoks mõeldud kohad, kus ei hoita autosid vaid…
subject Veelkord garaažidestLoe eesti keeles Veelkord garaažidest subject Vielä kerran…Lue suomeksi Vielä kerran autotalleista
Tiit Tammaru, Karin Kangur, Jussi Jauhiainen
Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused
Taasiseseisvumise hetkel elas suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit Venemaal, samas kui Soomes eestlasi sisuliselt ei elanud. Tänaseks on Venemaa-eestlaskond kokku kuivanud, samas aga 1991. aastal…
subject Eestlased Soomes…Loe eesti keeles Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused subject Suomen virolaiset…Lue suomeksi Suomen virolaiset ja heidän paluumuuttoaikeensa
Rein Kuresoo
Eesti mets läbi aegade
9000 aastat eKr, siis, kui inimesed Eesti alale saabusid, oli see peaaegu täielikult metsade ja soodega kaetud. Küttide-korilaste tegevus ei mõjutanud metsasust just kuigi ulatuslikult. Esimest korda puutusid…
subject Eesti mets läbi…Loe eesti keeles Eesti mets läbi aegade subject Virolainen metsä…Lue suomeksi Virolainen metsä kautta aikojen
Marju Kõivupuu
Mardid ja kadrid on jälle käimas
Alates 1990ndatest on Eesti meedias käinud sügisest sügisesse (sotsiaal)meedias arutelu, kuidas halloween, mille algne sõnum on ka eestlastele hingedeaja ja -päeva tähistamise kaudu üsna tuttav – tegemist…
subject Mardid ja kadrid…Loe eesti keeles Mardid ja kadrid on jälle käimas subject Martit ja katrit…Lue suomeksi Martit ja katrit ovat liikkellä taas
Ville Hytönen
Martsipan
Mu poeg tahab põrsakujulist, mina ebaoriginaalselt ainult ühe batoonikese magusat mandlimaiust.
subject MartsipanLoe eesti keeles Martsipan subject Marsipaania!Lue suomeksi Marsipaania!
Toomas Hiio
150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest
7. aprillil 1870 asutasid Tartu ülikooli eestlastest üliõpilased ja haritlased Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS), eestlaste vanima üliõpilasorganisatsiooni.
subject 150 aastat Eesti…Loe eesti keeles 150 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisest subject 150 vuotta Virolaisten…Lue suomeksi 150 vuotta Virolaisten ylioppilaiden seuran perustamisesta
Mart Velsker
Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt
Jaan Krossi romaanidest jõudis viimasena soome keelde „Taevakivi“. See ilmus eesti keeles 1973. aastal ajakirjas Looming ja 1975. aastal eraldi raamatuna, „Taevakivi“ soomendas teenekas tõlkija Jouko Vanhanen…
subject Armastust, ajalugu…Loe eesti keeles Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt subject Rakkautta, historiaa…Lue suomeksi Rakkautta, historiaa ja taivaankiviä Jaan Krossilta
Mare Ainsaar, Andu Rämmer, Ave Roots
Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused?
Väärtused on inimeste arusaamad ihaldusväärsetest eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest, seega inimeste käitumise kujundajad, mis vormivad inimeste uskumusi, hoiakuid ja tegevusi. Ühiskonnas domineerivate…
subject Kui sarnased…Loe eesti keeles Kui sarnased on Eesti ja Soome väärtused? subject Onko Suomen ja…Lue suomeksi Onko Suomen ja Viron arvomaailmoilla eroa?
Ville Hytönen
Ümber maailma, aga mitte koju
Avasime Paavli täikalt ostetud lauamängukarbi. Mängus ”Eestlaste ümberilmareisid” võistlevad ajaloolised eestlastest ümbermaailmareisijad selles, kes teeb kõige kiiremini tiiru ümber maailma.
subject Ümber maailma,…Loe eesti keeles Ümber maailma, aga mitte koju subject Maailman ympäri,…Lue suomeksi Maailman ympäri, muttei kotiin
Maiu Juurik
”Mina lähen, Jaak!”
… ütleb Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule ühel märtsikuu hommikul Venemaa-poolsel Peipsi kaldal seistes, igatsevalt üle laguneva jääsupi koduse Kodavere poole kiigates. Aasta on 1893 ja seesama lause, mis…
subject ”Mina lähen,…Loe eesti keeles ”Mina lähen, Jaak!” subject Minä lähden,…Lue suomeksi Minä lähden, Jaak!
Ville Hytönen
Õlu ja kirvevise
Saan oma juristist sõbralt vihje veidi omapärase spordiürituse kohta. Beer and Axethrowing Night kõlab just nii, et ma pean sellest osa võtma. Kanada metsameeste võistlustest tuttav kirveviskamine…
subject Õlu ja kirveviseLoe eesti keeles Õlu ja kirvevise subject Kaljaa ja kirveenheittoaLue suomeksi Kaljaa ja kirveenheittoa
Järvi Lipasti
Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?
Soomes elab tuhandeid eesti lapsi, kelle vanemad on küsimuse ees, kas laps peaks ka siin elades eesti keelt õppima ja kus seda teha saab. Osa lapsevanemaid on mures, kuidas mõjub mitmekeelsus lapse keelelisele…
subject Miks ja kuidas…Loe eesti keeles Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?
Heidi Iivari
Valga / Valka
On 1999. aasta veebruar. Tartu ülikoolis on just algamas eesti keele tund ja ma satun istuma Irita kõrvale. Varsti selgub, et Irita on pärit nii Valgast kui Valkast. Ta sündis ja elas neli esimest eluaastat…
subject Valga / ValkaLoe eesti keeles Valga / Valka subject Valga/ValkaLue suomeksi Valga/Valka
Annekatrin Kaivapalu
Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad
Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal…
subject Kuidas eestlased…Loe eesti keeles Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad subject MIten virolaiset…Lue suomeksi MIten virolaiset ja suomlaiset ymmärtävät toisiaan
Karl Pajusalu
Eesti keelerikkusest ja Valga keelest
Külalised suurtest naaberriikidest imestavad sageli, kuidas Eestis ringi sõites võib iga mõnekümne kilomeetri tagant muutuda maastiku ilme, majade ümbrus, kombed ja ka murdekeel. Suure varieeruvuse põhjusi…
subject Eesti keelerikkusest…Loe eesti keeles Eesti keelerikkusest ja Valga keelest subject Viron kielikirjosta…Lue suomeksi Viron kielikirjosta ja Valgan kielestä
Maiu Juurik
Mine seenele!
… ütleb eestlane, kui tahab kaasmaalasele koha kätte näidata. Soomlane ütleks sel puhul suksi kuuseen. Tüütu kaaslase võiks soome keeles saata ka sinna, missä pippuri kasvaa. Huvitav,…
subject Mine seenele!Loe eesti keeles Mine seenele! subject Mine seenele!Lue suomeksi Mine seenele!
Ilmar Tomusk
Poliitiline sõltumatus
Eesti keel sai riigikeele staatuse sada aastat tagasi. Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni võttis aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid…
subject Poliitiline sõltumatusLoe eesti keeles Poliitiline sõltumatus subject Viron kielen…Lue suomeksi Viron kielen matka ensimmäisistä satunnaisista kirjoituksista maan viralliseksi kieleksi
Heidi Iivari
Minu esimene mereseiklus
Purjeka nimi on Olõ-iq Kipõt. See on võru keeles ja tähendab “kiiret pole”. Paadi omanikud peavad alalõpmata seletema, mida tähendab ka eestlaste jaoks kummaline ja raskesti hääldatav nimi.
subject Minu esimene…Loe eesti keeles Minu esimene mereseiklus subject Ensimmäinen meriseikkailuniLue suomeksi Ensimmäinen meriseikkailuni
Kersti Koll
Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric
Eelmisel aastal tähistati Eesti riigi 100 aastapäeva ning käesoleval aastal möödub sajand Eesti Kunstimuuseumi rajamisest. Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat tähistab Adamson-Ericu muuseumi näitustevahetus…
subject Eesti mitmekülgsem…Loe eesti keeles Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric subject Adamson-Eric…Lue suomeksi Adamson-Eric – Viron monipuolisin modernisti
Heidi Iivari
Poolt ja vastu
Küll keeb ja kobrutab! Eesti on muutunud meeleavalduste ja tuliste vaidluste maaks. See torkab silma ja kõrva peavoolu- ja sotsiaalmeedias, tänaval ja kampaaniates. Paari viimase aasta jooksul on avaldatud…
subject Poolt ja vastuLoe eesti keeles Poolt ja vastu subject Puolesta ja vastaanLue suomeksi Puolesta ja vastaan
Liisi Kööts-Ausmees
Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest
Eestlased ega soomlased ei ole väliselt väga emotsionaalsed rahvad. Soome-ugri keeltes tähendab õnn lisaks rõõmule veel ka vedamist ja saatust ehk siis midagi, mis ei ole inimese kontrolli all. Head enesetunnet…
subject Eestlase ja soomlase…Loe eesti keeles Eestlase ja soomlase õnnest ning kurbusest subject Virolaisten ja…Lue suomeksi Virolaisten ja suomalaisten onnesta ja murheesta
Heidi Iivari
Kogu aeg tööl
Eletrik vastab sõnumile kell üks reede öösel. Kodumasinaparandaja paigaldab mu vannitoas pesumasinat laupäeva õhtul. Tõlke tellinud muusemitöötaja ootab minult messengeris vastust pühapäeval, kuigi asjaga…
subject Kogu aeg töölLoe eesti keeles Kogu aeg tööl subject Aina töissäLue suomeksi Aina töissä
Renate Pajusalu
Eestlaste sina ja teie
Viisakuse olemasolu peetakse maailma keeltes universaalseks: kõikides keeltes on mingid keelelised vahendid, mida kasutatakse vastavalt sellele, kellega ja mis olukorras parajasti räägitakse. Viisakuse…
subject Eestlaste sina…Loe eesti keeles Eestlaste sina ja teie subject Kohteliaisuus…Lue suomeksi Kohteliaisuus virolaisessa kulttuurissa: sina ja teie
Mai Beilmann ja Anu Realo
Õppides usaldama
Üldine usaldus ehk inimeste valmisolek teisi (muuhulgas võõraid) inimesi ilma kohese vastuteene ootuseta usaldada on kui liim, mis ühiskonda koos hoiab ja seeläbi inimeste vahelist koostööd soodustab.…
subject Õppides usaldamaLoe eesti keeles Õppides usaldama subject Luottamaan oppiessaLue suomeksi Luottamaan oppiessa
Karl Pajusalu
Eestluse juured
Eesti Vabariigi sajandal aastal on korduvalt vaadatud tagasi nii Eesti riigi kui ka seda toetava eestluse lätetele. Mis on see oluline ja ainuomane, mida sisaldab endas sõna eestlus? Selle selgitamiseks…
subject Eestluse juuredLoe eesti keeles Eestluse juured subject Virolaisuuden…Lue suomeksi Virolaisuuden juuret
Annika Hussar
Nimekalendrid
Eestlased tähistavad eeskätt sünnipäeva, seda nii pereringis kui ka töö juures, koolis jne. Nimepäeva traditsioon ei ole Eestis kuigi elav. Määrav on ilmselt olnud eestlaste luterlik taust, mis tähendab,…
subject NimekalendridLoe eesti keeles Nimekalendrid subject NimipäiväkalenteritLue suomeksi Nimipäiväkalenterit
Toomas Muru
Betti Alveri Muuseumi tegemised
Betti Alveri sünnikodus Jõgeval avati 23. novembril 2006 Alveri 100. sünniaastapäevaks muuseum, mille eesmärgiks on väärikalt jäädvustada tuntud loomeimimeste Betti Alveri ja Alo Mattiiseni mälestus, tutvustada…
subject Betti Alveri…Loe eesti keeles Betti Alveri Muuseumi tegemised subject Betti Alverin…Lue suomeksi Betti Alverin museo
Teemu Mäki
Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis
Esimesest detsembrist kuni 13. jaanuarini on Helsingi Taidehallis avatud kolme Eesti kunstniku – Alice Kase, Jass Kaselaane ja Neeme Külma näitus „Alice, Neeme & Jass“. Enne näituse avamist Soomes käisin…
subject Kolme Eesti kunstniku…Loe eesti keeles Kolme Eesti kunstniku näitus Helsingi Taidehallis subject Kolmen virolaisen…Lue suomeksi Kolmen virolaisen taiteilijan näyttely Helsingin Taidehallissa
Valve-Liivi Kingisepp
Õ tulekust eesti kirjakeelde
Varsti 500-aastaseks saava eesti kirjasõna ajaloos on huvitav seik, et teame, kes, kuidas, millal kujundas ja täiendas kasutusel olnud ladina alfabeeti uue tähega, grafeemiga õ.Õ tulekust eesti kirjakeelde
subject Õ tulekust eesti…Loe eesti keeles Õ tulekust eesti kirjakeelde subject kun Õ tuli viron…Lue suomeksi kun Õ tuli viron kirjakieleen
Irina Külmoja
Peipsimaa vanausulised
Eestis auto või bussiga mööda Peipsi järve rannikut reisides, võib näha veidi erakordset pilti: tavapäraste siin-seal põllulappide ja metsatukkade vahel kõrguvate taluhoonete asemel näeme piki kallast…
subject Peipsimaa vanausulisedLoe eesti keeles Peipsimaa vanausulised subject Peipsimaan vanhauskoisetLue suomeksi Peipsimaan vanhauskoiset
Andreas McKeough
Sõna jõud
Kui motivatsiooni ja visadust jätkub, on eesti keele õppimine soome keele rääkija jaoks minu meelest suhteliselt lihtne. Õppimist lihtsustab Eestis elamine, sest siis kuuleb keelt ja on võimalik seda praktiseerida.…
subject Sõna jõudLoe eesti keeles Sõna jõud subject Sanan voimaLue suomeksi Sanan voima
Riho Laurisaar
Pastacas – seosetute silpide kunstnik
Ramo Teder ehk esinejanimega Pastacas on omanäolise elektroonilise muusikaga kogunud kriitikutelt paarikümne aasta jooksul üksjagu tunnustust, aga laiem publik tunneb teda ilmselt hoopis koos Marko Veissoniga…
subject Pastacas – seosetute…Loe eesti keeles Pastacas – seosetute silpide kunstnik subject Pastacas – irrallisten…Lue suomeksi Pastacas – irrallisten tavujen taiteilija
Mariliis Kuukuma
Emakeele vägi
Eesti ja Soome suhtlus kirjandusmaastikul on väga elav ning põnev. Mõistagi pole kirjandussuhted alati nii soojad ja tihedad olnud. Suhteid on mõjutanud nii poliitiline olukord, ideoloogiline hoiak kui…
subject Emakeele vägiLoe eesti keeles Emakeele vägi subject Äidinkielen voimaLue suomeksi Äidinkielen voima
Maiu Juurik
Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi
Miks just sina Maiu Juurik, Tuglase Seltsi eesti keele õpetaja, tahad kirjutada Elos linnunimedest? Kas seda ei peaks tegema Mall Hiiemäe või Erik Leibak või Kaisa Häkkinen või Jukka Hintikka?
subject Eesti- ja soomekeelsetest…Loe eesti keeles Eesti- ja soomekeelsetest linnunimedest keeleõpetaja pilgu läbi
Mariliis Kuukuma
„Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“
Eesti ja soome kultuur on justkui väga sarnased, kuid oleme siiski kaks rikkalikku iseseisvat kultuuriruumi. Olen Soomes elanud pea poole oma noorest elust ning siinse kultuurikeskonnaga kohanenud. Olen…
subject „Kes hommikuti…Loe eesti keeles „Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi“ subject Sen näkee heti,…Lue suomeksi Sen näkee heti, että vanhoja ystäviä
Riho Laurisaar
Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“
Alo Jüriloo on psühhiaatriaga tegelenud juba 27 aastat, neist viimased 15 aastat vangide vaimse tervisega. Selle aja jooksul on tema kogemuse põhjal saanud kinnitust kaks asjaolu: vanglasse satub liiga…
subject Psühhiaater Alo…Loe eesti keeles Psühhiaater Alo Jüriloo:
„Psüühiliselt raskesti haige kurjategija koht pole vanglas“
subject Vankila ei ole…Lue suomeksi Vankila ei ole oikea paikka vakavasti mielisairaalle rikolliselle
Andreas McKeough
Vaim Tartus
Eestit ei ole küll suurusega õnnistatud, aga väikese riigi kohta on ta väga huvitav ja mitmekülgne. Vaatamisväärset on kõikjal palju, nii loodust kui kultuurmaastikke. Eesti ajaloo tundmine tuleb ringi…
subject Vaim TartusLoe eesti keeles Vaim Tartus subject Henki TartossaLue suomeksi Henki Tartossa
Kadri Kaljurand
„Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi
Praegust Eesti teatrihooaega iseloomustab riikliku eritoetuse saanud erinevate teatrite vaheline koostööprojekt „Sajandi lugu“, mis tähistab Eesti 100. sünnipäeva. Sari kestab kokku kaksteist kuud, alates…
subject „Sajandi lugu“…Loe eesti keeles „Sajandi lugu“ ja Eesti teatrisuvi subject Vuosisadan tarina…Lue suomeksi Vuosisadan tarina ja Viron teatterikesä
Riho Laurisaar
Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid”
Aasta algupoolel Eesti välispoliitika instituudi juhina tööle asunud Kristi Raiki hinnagul ei ole Eesti ja Soome ametlikud seisukohad Venemaa ja Euroopa Liidu osas kuigi erinevad, kuid avalik keskustelu…
subject Kristi Raik:…Loe eesti keeles Kristi Raik: ”Soomes ja Eestis napib Venemaa tundjaid” subject ”Suomesta ja…Lue suomeksi ”Suomesta ja Virosta puuttuu Venäjän tuntijoita”
Mariliis Kuukuma
Armastusest raamatukogude vastu
Minu armastus raamatukogude vastu sai alguse pisikesest Lõuna-Eesti külaraamatukogust, kus mu vanaema juhatajana töötas. Suved veetsin õega maal vanaema juures ja raamatukogu külastus oli meile alati põnev…
subject Armastusest raamatukogude…Loe eesti keeles Armastusest raamatukogude vastu subject Rakkaudesta kirjastoihinLue suomeksi Rakkaudesta kirjastoihin
Andreas McKeough
Üksikisik ja ühiskond
Mu Soome sõbrad on kuue aasta jooksul, mil ma olen Eestis elanud, tihti küsinud, missugune see elu siin õigupoolest on. Sellele küsimusele on raske ammendavat vastust anda, sest väga palju sõltub sellest,…
subject Üksikisik ja…Loe eesti keeles Üksikisik ja ühiskond subject Yksilö ja yhteiskuntaLue suomeksi Yksilö ja yhteiskunta
Mariliis Kuukuma
Jätku leiba!
Toit on oluline osa kultuurist. Hiljuti oli soomlastel ja eestlastel oma riikide 100. sünnipäeva puhul võimalus hääletades välja valida lemmikrahvustoit. Soomes kogus enim hääli rukkileib ja eestlaste…
subject Jätku leiba!Loe eesti keeles Jätku leiba! subject Hyvää ruokahalua!Lue suomeksi Hyvää ruokahalua!
Andreas McKeough
Jatsumehe elu
len muusikainimene, ma naudin muusikat ja vaimustun sellest. See 60. aastate rokkmuusikakassettidest juba lapsepõlves alguse saanud vaimustus on pannud mind ka erinevaid instrumente näppima ja lööma. …
subject Jatsumehe eluLoe eesti keeles Jatsumehe elu subject Jatsimiehen elämääLue suomeksi Jatsimiehen elämää
Mariliis Panov
Metsavägi
Pesitsen oma kaasa ja pisikese tütrega Nuuksio metsade keskel. Meid ümbritsevad tuules sosistavad kõrged puud, hoovis vidistavad metsalinnud, askeldavad oravad, hüplevad jänesed ja veidi sügavamal metsas…
subject MetsavägiLoe eesti keeles Metsavägi subject Metsän mahtiLue suomeksi Metsän mahti
Maiu Juurik
Loeme keele selgeks
Uus kooliaasta on algamas, õpetajast inimene seisab jälle igivana küsimuse ees: kuidas. Kuidas õpetada nii, et saavutada maksimaalne tulemus võrdlemisi kiiresti ja õpilasele võimalikult valutult? Nii…
subject Loeme keele selgeksLoe eesti keeles Loeme keele selgeks subject Lue suomeksi
Sakari Neuvonen
Las mina arvan ka
Tegusõna olla on saami keeles leat. Näiteks lause mun lean Sakari tähendab mina olen Sakari. Tegemist on sama tüvega, kui praeguse soome keele potentsiaali vormil lienee.…
subject Las mina arvan…Loe eesti keeles Las mina arvan ka subject Anna kun minäkin…Lue suomeksi Anna kun minäkin arvaan
Georgi Viies
Koera elu Helsingis
Meie pereliige, 11 aastane kokkerspanjel Liiloo, kolis Soome koos meiega. Kohanemine sujus tal hästi, kuigi oli asju, millega harjuma pidime.
subject Koera elu HelsingisLoe eesti keeles Koera elu Helsingis subject Koiran elämää…Lue suomeksi Koiran elämää Helsingissä
Sakari Neuvonen
Kangelaslikud paadipõgenikud
Pagulasküsimus Eestis ja Soomes on täiesti erinev. Kõige rohkem varjupaigataotlusi, kokku 32 477 esitati Soomes 2015. aastal. 77% saabujatest olid mehed. Tulijaid oli Iraagist (63%), Afganistanist (16%)…
subject Kangelaslikud…Loe eesti keeles Kangelaslikud paadipõgenikud subject Sankarillisia…Lue suomeksi Sankarillisia venepakolaisia
Peep Ehasalu
Mitmekesine Eesti
Olen aeg-ajalt teinud koolitusi Eesti ja Soome kultuurierinevustest ning kõige põnevamad on alati vestlused, milles võrreldakse ennast teistega. Mina – norm, nemad – erinevus. Ehkki ajakirjanduse kuumad…
subject Mitmekesine EestiLoe eesti keeles Mitmekesine Eesti subject Monimuotoinen…Lue suomeksi Monimuotoinen Viro
Georgi Viies
Minu Soome asjad
Helsingi Disainimuuseumis on maikuu lõpuni avatud näitus „100 Soome asja“. Soome 100. juubeliaastale pühendatud näitus esitleb igast Soome iseseisvuse aastast üht eset. See tõi omakorda laviinina kaasa…
subject Minu Soome asjadLoe eesti keeles Minu Soome asjad subject Minun esineeni…Lue suomeksi Minun esineeni Suomesta
Sakari Neuvonen
Viimane kartulivõtt
Kevad on Eestisse jõudnud ja kohe algab kartulipanek. Ka meie küla memmed on varsti tagumik uppis kartulipõllul. Toimuvat jälgiv antropoloog võiks tõdeda, et külaelu ja naabritevahelised suhted põhinevad…
subject Viimane kartulivõttLoe eesti keeles Viimane kartulivõtt subject Viimeinen perunannostoLue suomeksi Viimeinen perunannosto
Rein Kuresoo
Euroopa naarits elab Hiiumaal
Euroopa naaritsa leviala kattis kunagi peaaegu tervet Euroopat Hispaaniast Uurali mägedeni. Praeguseks on naarits peaaegu kõikjal oma ajaloolisel levialal välja surnud. Nüüdseks on alles jäänud kokkukuivavad…
subject Euroopa naarits…Loe eesti keeles Euroopa naarits elab Hiiumaal subject Vesikko – Hiidenmaan…Lue suomeksi Vesikko – Hiidenmaan joenrantojen harvinainen asukas
Siiri Toomik
Kunagi ammu ja nüüd praegu
Nüüd olen siis Soomes, mul on isikukood ja verokorttigi. Eelmisel aastal poolnaljatamisi, aga mitte meeleheitega öeldud lause: „Nüüd pole muud kui Soome tööle,“ ongi tõeks saanud.
subject Kunagi ammu ja…Loe eesti keeles Kunagi ammu ja nüüd praegu subject Joskus ammoin…Lue suomeksi Joskus ammoin sekä tässä ja nyt
Rein Sikk
Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa
Keegi ei tea kui palju on Eestis monumente, riiklik register puudub. Virumaa (au)sammaste, mälestusmärkide arv küündib tuhande ligi, nii on kokku arvustanud entusiastid Mait Sepp Idas ja Heiki Koov Läänes.…
subject Rusika ja Lenini…Loe eesti keeles Rusika ja Lenini vahel ootab uskumatute monumentide maa subject Nyrkin ja Leninin…Lue suomeksi Nyrkin ja Leninin välistä löytyy uskomattomien patsaiden maa
Rein Kuresoo
Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda
013. aasta veebruaris ajasid Salevere (Matsalu rahvuspark, Läänemaaa) kandis koerad tihedasse kadastikku veidra looma. Kohalik külamees surmas ta pussiga ning zooloogid määrasid looma harilikuks šaakaliks…
subject Šaakal on tulnud…Loe eesti keeles Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda subject Sakaali tuli…Lue suomeksi Sakaali tuli Viroon jäädäkseen
Sakari Neuvonen
Aknad, autod ja euroopalikud väärtused
alutan Tartu Supilinnas. Küll on ilusad saja aasta vanused puitpitsist aknaraamid, mis siis, et natuke mädad. Kõrval läigivad see-eest äsja vahetatud plastikust aknaraamid. Eemal on pleekindpunane metalluks…
subject Aknad, autod…Loe eesti keeles Aknad, autod ja euroopalikud väärtused subject Ikkunoita, autoja…Lue suomeksi Ikkunoita, autoja ja eurooppalaisia arvoja
Rein Veidemann
Tuglase-elamus
See, mida iga eestlane koolipõlves Friedebert Tuglasest teadma õpib, on Tuglas kui institutsioon: algataja, kehtestaja, korraldaja, järelvaataja. Eesti novelli ja esseistika klassik. Looja ning ideoloog…
subject Tuglase-elamusLoe eesti keeles Tuglase-elamus subject Tuglas-elämysLue suomeksi Tuglas-elämys
Rein Sikk
Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks
Ükski kunstitöö pole Eestis viimase kolme aasta jooksul saanud nii palju tähelepanu kui Rakvere kunstniku Teet Suure mängud jõulupuudega. 2014 jõudis Rakvere kuusk maailma jõulukaunistuste edetabeli tippu.…
subject Skandaalsed kuused…Loe eesti keeles Skandaalsed kuused teevad Rakvere üle ilma kuulsaks subject Kohukuuset vievät…Lue suomeksi Kohukuuset vievät Rakveren maailmankartalle
Sakari Neuvonen
Majandustiiburpagulasena Eestis
Nad tulevad siia kerge e-elu, madalate riigimaksude ja automaksu puudumise pärast. Toovad oma kombed kaasa. Nõuavad kohvikus visalt kviitungit ja pärast unustavad selle laua peale. Mörisevad tänaval valju…
subject Majandustiiburpagulasena…Loe eesti keeles Majandustiiburpagulasena Eestis subject Elintasokantosiipialuspakolaisena…Lue suomeksi Elintasokantosiipialuspakolaisena Virossa
Riho Laurisaar
Mõned mõtted sugrismist
Üks tuntud prantsuse mõtleja tuli ligi 500 aastat tagasi välja avaldusega, mis eesti keelde panduna kõlab: mõtlen, järelikult olen. Sellega tahtis ta muu hulgas öelda, et meie võime asjades kahelda, küsimusi…
subject Mõned mõtted…Loe eesti keeles Mõned mõtted sugrismist subject Ajatuksia sugrismistaLue suomeksi Ajatuksia sugrismista
Ülle Reimets
Pavlo Balakin
Päikeselise oktoobrikuu keskpäeval, mil hommikused hääleharjutused Rahvusooperis Estonia on tehtud, istume koos Pavlo Balakiniga tühjaks jäänud proovisaalis, et rääkida muusikast ja teatrist, elust, inimestest…
subject Pavlo BalakinLoe eesti keeles Pavlo Balakin subject Pavlo BalakinLue suomeksi Pavlo Balakin
Riho Laurisaar
Ühe jalaga multikultuursus
Mõnisada aastat tagasi põhjalikumalt Siberit ja arktilisi alasid uurima asunud eurooplased olid siiralt üllatunud, kui nad ei leidnudki eest peadeta inimesi, kes liiguvad ühe jala peal hüpates, ja kelle…
subject Ühe jalaga multikultuursusLoe eesti keeles Ühe jalaga multikultuursus subject Jalkapuoli monikulttuurisuusLue suomeksi Jalkapuoli monikulttuurisuus
Mare Ainsaar
Kuidas iseloomustada Eesti meest
„Perekeskne paksuke“ oli ajakirjanike üldistav portree 2015. aasta alguses avaldatud Eesti mehe uuringu kohta. Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste poolt läbi viidud uuring püüdis aru saada, mis iseloomustab…
subject Kuidas iseloomustada…Loe eesti keeles Kuidas iseloomustada Eesti meest subject Mikä on virolainen…Lue suomeksi Mikä on virolainen miehiään?
Mart Kuldkepp
Kas Eesti on Põhjamaa?
Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat. Eesti põhjamaisuse idee sündis samal…
subject Kas Eesti on…Loe eesti keeles Kas Eesti on Põhjamaa? subject Onko Viro Pohjoismaa?Lue suomeksi Onko Viro Pohjoismaa?
Ülle Reimets
Eduard Tubin ja tema Kratt
Tänavune Eesti muusika aasta on jõudnud sügisesse. Suurmeistrite Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelisünnipäevi tähistavad muusikasündmused pakuvad rohkelt elamusi kõikjal Eestimaal ja mujalgi. Paljugi…
subject Eduard Tubin…Loe eesti keeles Eduard Tubin ja tema Kratt subject Eduard Tubin…Lue suomeksi Eduard Tubin ja kiehtova Kratt
Riho Laurisaar
Püramiidi serval
Harva juhtub, et Eesti ja Soome poliitikud räägivad samal ajal samadest asjadest. Enne valimisi aga – üllatus-üllatus – olid mõlema riigi mured ühesugused: majanduslik seis ja turvalisus. Aga sellega sarnasused…
Toomas Kiho
Soomustuda või soomestuda?
Vabadussõja ajal, uhkesti just 24. veebruaril 1919 kandis Johan Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. See oli töövõit.
subject Soomustuda või…Loe eesti keeles Soomustuda või soomestuda? subject Suomettua vai…Lue suomeksi Suomettua vai virottua?
Riho Laurisaar
Hindamatu turvatunne
Hiljuti kõlas Soomes meediast läbi uudis, kus politsei kutsus üles inimesi teavitama igast vähegi liigagressiivsest mõtteavaldusest internetis, mis võiks kuidagi avalikku korda või lausa inimeste elusid…
subject Hindamatu turvatunneLoe eesti keeles Hindamatu turvatunne subject Korvaamaton turvallisuudentunneLue suomeksi Korvaamaton turvallisuudentunne
Elo Viiding
Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?
See, kes ma enda arvates olen, on ühiskonna, kasvatuse, hariduse, ning mu enese kujutelmade või enesepiltide kokkusulam. Kõikide sotsiaalsete persona´de kokkumiksimine vastavalt vajadusele. Ergo, ma ei…
subject Kes ma olen,…Loe eesti keeles Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen? subject Kuka olen, mitä…Lue suomeksi Kuka olen, mitä ja miten kirjoitan ja luen?
Siiri Toomik
Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas
Olevat kord eit ja taat - põlised lõunaeestlased Eda ja Urmas Veeroja jalutanud ühel pööripäeval oma talumaadel Võrumaal, Haanjas, küngaste ja järvede vahel, ja arutanud ühel meelel olles, et küll on ikka…
subject Vana-Võrumaa…Loe eesti keeles Vana-Võrumaa suitsusaunakombestik UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas subject Vanhan-Võronmaan…Lue suomeksi Vanhan-Võronmaan savusaunatavat
Riho Laurisaar
Olen ajast maha jäänud
Mul on üks hea sõber, kellega on võimatu vaidlusi võita. Põhjus on selles, et tal on omadus kasutada palju võõrsõnu ja väljendeid ja mõista neid sageli vaid talle sobiva tähendusega. Ja see tähendus osutub…
subject Olen ajast maha…Loe eesti keeles Olen ajast maha jäänud subject Olen ajastani…Lue suomeksi Olen ajastani jälkeenjäänyt
Janika Kronberg
Pagulaseesti arhiivipärandist
20. sajandi eesti ajaloos on tervelt kaks olulist poliitilise maapao perioodi, mis mõlemad on jätnud püsivad jäljed eesti kultuuri ja kirjandusse. Sajandialguse Noor-Eesti liikumine langes kokku 1905.…
subject Pagulaseesti…Loe eesti keeles Pagulaseesti arhiivipärandist subject Arkisto on kansan…Lue suomeksi Arkisto on kansan muisti