Hakemasi asiasana tai henkilö esiintyy seuraavissa artikkeleissa:

Ere Naat – mantereelta Hiidenmaalle

Kärdlan kahvilapäivä, Hyvän Energian Festivaali, Kärdla PÖFF -elokuvafestivaali, Erkki-Sven Tüürin 50-vuotisjuhlatapahtuma EST 50, kesäteatteri Tahkunan majakalla – kaikkien näiden tapahtumien takana on…

subjectEre Naat – mantereelta…

Hiidenmaan lumo

Aloitin syyskuun alussa työt Tuglas-seurassa. Syitä siihen, miksi olen Suomessa, toisen kulttuurin ja kielen ympäröimänä, voi etsiä vuodesta 1965, kun äitini, Länsi-Viron Varbolasta kotoisin oleva nuori…

subjectHiidenmaan lumo

Liikkuvuus, muuttoliike ja ylirajaiset suhteet Suomen ja Viron välillä

Kymmenkunta vuotta sitten virolaisten maahanmuutto Suomeen kiihtyi merkittävästi. Tutkijoille ilmiö tarjosi mielenkiintoista materiaalia, ja tutkimuksia eri aloilta onkin julkaistu kiitettävästi. Nyt tutkimustulokset…

subjectLiikkuvuus, muuttoliike…

Hiidenmaan huumori ja Miku Kaarel

Hiidenmaalaisen leikinlasku – se on kuin ohimennen heitetty vuorosana, pinnalta täysin viaton, mutta syvemmältä täynnä merkitystä. Usein ei käy edes ilmi, lasketaanko leikkiä vai puhutaanko totta, sillä…

subjectHiidenmaan huumori…

Simo Frangén opiskelee viroa

Martin markkinat Tampereella: Simo Frangén opiskelee viroa

subjectSimo Frangén opiskelee…

Kohvikus kodus

Minu suhe Tallinnaga sai alguse kohvikus. Oli 2018. aasta algus, minu esimese raseduse viimased meetrid. Olin just avastanud, et Kadrioru pargi servas kollases majas on kohvik. See oli stiilne, euroopalik…

subjectKohvikus kodus

Vaim Tartus

Eestit ei ole küll suurusega õnnistatud, aga väikese riigi kohta on ta väga huvitav ja mitmekülgne. Vaatamisväärset on kõikjal palju, nii loodust kui kultuurmaastikke. Eesti ajaloo tundmine tuleb ringi…

subjectVaim Tartus

Kogu aeg tööl

Eletrik vastab sõnumile kell üks reede öösel. Kodumasinaparandaja paigaldab mu vannitoas pesumasinat laupäeva õhtul. Tõlke tellinud muusemitöötaja ootab minult messengeris vastust pühapäeval, kuigi asjaga…

subjectKogu aeg tööl

Üksikisik ja ühiskond

Mu Soome sõbrad on kuue aasta jooksul, mil ma olen Eestis elanud, tihti küsinud, missugune see elu siin õigupoolest on. Sellele küsimusele on raske ammendavat vastust anda, sest väga palju sõltub sellest,…

subjectÜksikisik ja ühiskond

Jatsumehe elu

len muusikainimene, ma naudin muusikat ja vaimustun sellest. See 60. aastate rokkmuusikakassettidest juba lapsepõlves alguse saanud vaimustus on pannud mind ka erinevaid instrumente näppima ja lööma. …

subjectJatsumehe elu

Kuunimed eesti ja soome keeles

Eesti ja soome kuude nimetused on esmapilgul täiesti erinevad, sest soome keeles kasutatakse omakeelseid kuunimesid, aga eesti keeles lähtutakse Euroopa traditsioonist. See arusaam vastab tõele siiski…

subjectKuunimed eesti ja…

Üleilmakool 10

„Üleilmakoolis õpivad üle ilma laiali elavad eesti lapsed interneti teel eesti keelt ja teisi õppeaineid eesti keeles,“ ütleb nüüdseks kümme aastat tegutsenud Üleilmakooli juhataja Helja Kirber.

subjectÜleilmakool 10

Poolt ja vastu

Küll keeb ja kobrutab! Eesti on muutunud meeleavalduste ja tuliste vaidluste maaks. See torkab silma ja kõrva peavoolu- ja sotsiaalmeedias, tänaval ja kampaaniates. Paari viimase aasta jooksul on avaldatud…

subjectPoolt ja vastu

Las mina arvan ka

Tegusõna olla on saami keeles leat. Näiteks lause mun lean Sakari tähendab mina olen Sakari. Tegemist on sama tüvega, kui praeguse soome keele potentsiaali vormil lienee.…

subjectLas mina arvan ka

Tallinna kilud = vürtsikilud = piprakilud

Veebruarikuise Eesti vabariigi aastapäeva pidulaual on viimastel aastatel ühel auväärsemal kohal vürtsikilu. Kas siis kiluvõileva, kilupiruka, kilusuupistete või uhke kilutordina.

subjectTallinna kilud =…

Kilukin on kala

Helmikuisen Viron itsenäisyyspäivän juhlapöydässä maustetut kilohailit ovat viime vuosina nousseet yhä arvokkaampaan asemaan. Maustetusta kilohailista (viroksi piprakilu tai vürtsikilu)…

subjectKilukin on kala

Kangelaslikud paadipõgenikud

Pagulasküsimus Eestis ja Soomes on täiesti erinev. Kõige rohkem varjupaigataotlusi, kokku 32 477 esitati Soomes 2015. aastal. 77% saabujatest olid mehed. Tulijaid oli Iraagist (63%), Afganistanist (16%)…

subjectKangelaslikud paadipõgenikud

Kuu teine pool

Oma kõige värskema romaani esimesel leheküljel sukeldub Urmas Vadi teose inimsuhetesse lausega „Meie peres pole kunagi olnud petiseid, hulle ega suitsetajaid!“ Need, kes on Vadit varem lugenud, juba aimavad,…

subjectKuu teine pool

Martsipan

Mu poeg tahab põrsakujulist, mina ebaoriginaalselt ainult ühe batoonikese magusat mandlimaiust.

subjectMartsipan

Kino

Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…

subjectKino

Viimane kartulivõtt

Kevad on Eestisse jõudnud ja kohe algab kartulipanek. Ka meie küla memmed on varsti tagumik uppis kartulipõllul. Toimuvat jälgiv antropoloog võiks tõdeda, et külaelu ja naabritevahelised suhted põhinevad…

subjectViimane kartulivõtt

Minu esimene mereseiklus

Purjeka nimi on Olõ-iq Kipõt. See on võru keeles ja tähendab “kiiret pole”. Paadi omanikud peavad alalõpmata seletema, mida tähendab ka eestlaste jaoks kummaline ja raskesti hääldatav nimi.

subjectMinu esimene mereseiklus

Aknad, autod ja euroopalikud väärtused

alutan Tartu Supilinnas. Küll on ilusad saja aasta vanused puitpitsist aknaraamid, mis siis, et natuke mädad. Kõrval läigivad see-eest äsja vahetatud plastikust aknaraamid. Eemal on pleekindpunane metalluks…

subjectAknad, autod ja…

Sina ja teie

”Tiedäksä missä täällä on kahvit?” kysyi eräs mies minulta muutama vuosi sitten suomalaisessa ruokakaupassa. En pystynyt muistamaan, missä kahvihyllyt olivat, sillä mietin kuumeisesti, missä olimme tavanneet.…

subjectSina ja teie

Kyllä ja küll

Viron sanalla küll ja suomen sanalla kyllä on yhteinen alkuperä (vrt. ee küllalt ja sm kyllin, ee küllus ja sm kyllyys), joka on alkujaan ilmaissut jonkin suurta määrää. Molemmissa kielissä näitä partikkeleita…

subjectKyllä ja küll

Majandustiiburpagulasena Eestis

Nad tulevad siia kerge e-elu, madalate riigimaksude ja automaksu puudumise pärast. Toovad oma kombed kaasa. Nõuavad kohvikus visalt kviitungit ja pärast unustavad selle laua peale. Mörisevad tänaval valju…

subjectMajandustiiburpagulasena…

Miks ja kuidas peaks eesti laps Soomes eesti keelt õppima?

Soomes elab tuhandeid eesti lapsi, kelle vanemad on küsimuse ees, kas laps peaks ka siin elades eesti keelt õppima ja kus seda teha saab. Osa lapsevanemaid on mures, kuidas mõjub mitmekeelsus lapse keelelisele…

subjectMiks ja kuidas peaks…

Ollako vai eikö olla? Jäädäkö vai eikö jäädä?

Syyskuun lopussa julkaistiin Suomen Kulttuurirahaston ja e2 Tutkimuksen yhteinen tutkimus Ollako vai eikö olla? Tutkimus viiden kieliryhmän kiinnittymisestä Suomeen. Julkaisua seurasivat mediassa otsikot…

subjectOllako vai eikö…

Valga / Valka

On 1999. aasta veebruar. Tartu ülikoolis on just algamas eesti keele tund ja ma satun istuma Irita kõrvale. Varsti selgub, et Irita on pärit nii Valgast kui Valkast. Ta sündis ja elas neli esimest eluaastat…

subjectValga / Valka

Spordist, tõsiselt

Harrastan väikestviisi tugitoolisporti. Vanakooli statistikaspets ma pole ega vaata ka hommikul esimese asjana teksti-TVst NHLi tulemusi, aga spordieluga üldjoontes kursis olemine on minu meelest tore.

subjectSpordist, tõsiselt

Õlu ja kirvevise

Saan oma juristist sõbralt vihje veidi omapärase spordiürituse kohta. Beer and Axethrowing Night kõlab just nii, et ma pean sellest osa võtma. Kanada metsameeste võistlustest tuttav kirveviskamine…

subjectÕlu ja kirvevise

Pelon kautta euforiseen vapauteen

Viron itsenäisyys palautettiin 30 vuotta sitten elokuussa 1991. Miten nuoret aikuiset kokivat dramaattiset tapahtumat ja millaisiin asioihin vapaus heidän elämässään tiivistyi?

subjectPelon kautta euforiseen…

Veelkord garaažidest

Ma olen neist ennegi kirjutanud, aga ainult möödaminnes. Nõukaaegsed garaažid, need vene meeste hapukurkide hoidmise, viinajoomise ja igasugu toimetamiste jaoks mõeldud kohad, kus ei hoita autosid vaid…

subjectVeelkord garaažidest

Veerand ja vartti

Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…

subjectVeerand ja vartti

Kas keelesild on unustusehõlma vajunud?

Soome ja Eesti geograafilisest lähedusest, kultuurisidemetest ja keelte sarnasusest on kirjutatud ja räägitud palju ja pikalt. Kas seda teemat pole juba piisavalt lahatud? Rootslased ja taanlased ju ei…

subjectKas keelesild on…

Itämeren turvatarkastus – Kun sodan uhka palasi

Ajakirjanikud Kaja Kunnas ja Marjo Näkki pidid Tallinnas elades tihti mõtlema selle peale, kuidas Venemaa agressiivsus kõigepealt 2008. aastal Gruusias ja siis 2014. aastal Ukrainas Soome ja Eesti suhteid…

subjectItämeren turvatarkastus…

Keel, mis puges naha vahele

Tallinna sadamast koju sõites imestas Bolti taksojuht, miks mu lapsed omavahel soome keeles räägivad. Vastasin eesti keeles, et oleme kõik soomlased. ”Aga te räägite nii head eesti keelt. Arvasin, et olete…

subjectKeel, mis puges…

Teetä pitkin Viroon

Eräs suomalainen tuttavani sanoi pari vuotta sitten, että Viro ei ole kahvi- vaan teemaa. Kun ihmettelin asiaa, hän kertoi, että Virossa kylään mennessään hänelle tarjotaan aina teetä, ei kahvia. Virolaisten…

subjectTeetä pitkin Viroon