Soome disain on tuntud üle kogu maailma ja põhjusega. Ent vormilt, originaalsusest ja kvaliteedilt väärib avastamist-tunnustamist ka lõunanaabrite eestlaste professionaalne looming. Selle juured ulatuvad julgelt 20. sajandi algusesse, mil aastal 1914 asutati Tallinna Kunsttööstuskool – tänane Eesti Kunstiakadeemia. Et suur osa aastast on siinmail pime ja sombune, leiab eredaid disaininäited ka valgustite hulgast. On ju valgus ning igatsus selle järele üks põhjamaalaste kultuurilise narratiivi olulisemaid teemasid.
Siia artiklisse olen kokku noppinud oma lemmikvalgustid, mis minule paljude aastate jooksul on erinevaid disainiteemalisi artikleid kirjutades ja näitusi külastades silma hakanud ning meelde jäänud. Tegu on justkui väikese, ent mitmekülgse kuraatorinäitusega ajakirjaveergudel, mitte aga eesti valgustidisaini ülevaatega. Nii-öelda kõigesööjana, avatud mõtlejana intrigeerivad mind erinevad materjalid, unikaalsed käekirjad ja nutikad lahendused. Hindan disaini, milles on ühendatud esteetilisus ning huvitav kontseptsioon.
Eesti valgustidisaini ajaloo raskekahurvägi oli kindlasti Estoplasti vabriku toodang. Pole vist ühtegi Eesti majapidamist või töökeskkonda, kust mõni nende valgusti poleks läbi käinud. Estoplast asutati aastal 1959 ning see sulges lõplikult uksed 2003. aastal. Nende peamisteks toodeteks olidki justnimelt elektrivalgustid, aga ka näiteks köögitarvikud ja mänguasjad. Estoplastis töötasid disaineritena teiste seas Lilian Linnaks, Bruno Vesterberg (legendaarse Vana Toomase valgusti autor), Helle Sork, Kirsti Metusala ja Laine Linnas. Vabriku toodangule oli eriomaseks just erksavärvilise plastiku kasutamine. Eesti taasiseseisvumise järel 1990 alguses tundusid paljudele nõukogudeaegsed tooted iganenud ning need vahetati välja uue ja trendika vastu. Ent täna on Estoplasti toodang jälle väga moes, hinnatud ning kasutusel. Minu enda Tartu Kunstimuuseumi kabinetis ilutseb näiteks laualambi mudel Э-561 – ei oskaks stiilsemat valgustit tahtagi! Eelmises kontoris kaunistas mu töölauda aga kultuslik rohelise kupliga Э-236. Estoplasti toodangut leidub täna nii vanakraamipoodides kui ka internetis. Näib, et nõudlus nende valgustite järele aasta-aastalt kasvab, hinnad tõusevad ning väärtus suureneb.
Kui keegi paluks mul ootamatult nimetada üks eesti valgustidisainer, ütleksin esimese asjana ja une pealt: „Tarmo Luisk“. Seejärel mõtleksin edasi ja meenuksid ka teised. Ilmselt on põhjuseks tema mitmekülgsus disainerina ning minu 2011. aastal Eesti Arhitektuurimuuseumis Luisu isikunäitusel „Mängud tulega“ saadud unustamatu elamus. Disaineri loomingu hulgast leiab nii täiesti hullupööraseid mängulisi lahendusi kui ka minimalistlikke ning nii-öelda soliidseid tooteid. Kes kord on näinud tema krutskit täis valgustit „Bubble Boy“, seda ei unusta. Samas sobivad Luisu konkreetse joone ning laitmatu esteetikaga „Artist“ sarja valgustid ka kõige nõudlikuma minimalisti kodu- või tööinterjööri. Põrandavalgusti „Kraana“ aga ühendab need kaks maailma: klassikaline moderne lambikuppel ripub kraanat meenutava kontstukrsiooni otsas. See on justkui tõsine asi ja mäng korraga. Samasugust huumorit, nutikust ja esteetikat leidub ka Tarmo Luisu ülejäänud tootedisaini loomingus.
Eesti kaasaegsest valgustidisainist rääkides ei saa üle ega ümber disainer Tõnis Vellama loomingust. Ise on ta nimetanud end romantiliseks minimalistiks, kes püüdleb valgustite loomisel lihtsate vormide ja funktsionaalsete lahenduste poole, ent sageli lisandub sellele mingi poeetiline, ebaratsionaalne nüanss. Vellama disanerikäekiri on tõepoolest väga tundlik ja elegantne, kuid peenelt esteetiline, isegi diskreetne. Nutikalt ja minimalistlikult on lahendatud näiteks pehme vormiga valgusti „Aero“ disain, kus valgus pääseb kuplitest välja nii ülevalt kui ka alt. „Inflore“ aga astub väikese sammu minimalismist eemale. Ehkki valgusti nimi viitab lillele, mõjuvad selle liivpritsitud klaaskerad justkui helendavad pärlid. Ilus ja õrn igal juhul. Kõige uuematest disainidest väärib äramainimist eriti õhuline, justkui peenest pitsist kaasaegne lühter „Lucerna“.
Eesti tänasesse disainiklassikasse kuuluvad kahtlemata ka Jaanus Orgusaare teosed. Tema looming on eksperimentaalne, mänguline ning selgelt mõjutatud looduslikest vormidest. Orgusaare disainikeelt iseloomustab kolmemõõtmeliste objektide moodustamine-ehitamine kahemõõtmelistest osadest. Pidevalt leiutab ta erinevaid viise ja lahendusi, kuidas geomeetrilistest vormidest luua uusi põneva struktuuriga teoseid, justkui skulptuure, mis seejuures on funktsionaalsed esemed meid ümbritsevas interjööris. Orgusaar on minu arvates üks julgema ja loomingulisema käekirjaga tootedisainereid Eestis. Minu pikaaegu lemmik on tema riiul „COMB“, mida mul ei ole õnnestunud seni veel küll soetada, ent juba terve dekaadi flirdin selle mõttega.
Orgusaare valgustid on samuti väga muljetavaldavad – need on justkui 3D pusled, mõistatused. „8CELLS“ rabab hetkega oma intrigeeriva struktuuriga. Tekib tahtmine uurida ning mõistata, kuidas sisselõigetega ringidest on kokku pandud niivõrd nüansirikas, erinevaid geomeetrilise kujundeid moodustav objekt. Tegu on justkui molekulidest koosneva keemilise elemendiga. Pealtnäha minimalistlikuma vormiga „NAUTILUS“ koosneb kaheteistkümnest kaardus elemendist, mille abil moodustub meeleolukas valguse ja varjude mäng. Minu jaoks uus avastus on Orgusaare valgusti „RAI“, mille geomeetria pärineb sfäärile paisutatud oktaeedrist, millest on välja lõigatud 1/8-ndik. Disaineri valgustitest on see kõige õhulisema ja lihtsama struktuuriga. Kõikide Orgusaare valgustite ühisnimetajaks on kahtlemata vineer, mis on päris originaalne materjalivalik ning sellest osati läbikumav valgus on mõnusalt soe.
Üks minu kõige lemmikumaid eesti disainiseeriaid on kahtlemata Johanna Tammsalu „Solid Spin“ valgustid. Nende näiliselt klassikalise ja ajatu vormi taga peitub rida katsetusi erinevate esemetega: kingadega, prillidega, tassidega, võtmetega jne. Objektid pandi õhus pöörlema ning liikumisest tekkinud nii-öelda kujund sai valgustite siluetiks. Mind paelub nende disainide puhul just asjaolu, et katsetuste käigus välja töötatud vormid on ainulaadsed ja originaalsed -- kuskilt mujal sellise kujuga valgusteid ei leia. Efektsed keraamilised glasuuritud lambikuplid sobivad hästi nii traditsioonilisse kui ka moodsasse interjööri.
Eesti disainimaailm on rikkalik ja pakub ohtralt avastamisrõõmu. Disainervalgustid on igal juhul väärt investeering nii emotsionaalses kui ka praktilises mõttes. Paljud kaasaegsete autorite üksikteosed või väikeseeriatesse kuuluvad tooted on juba täna kultusobjektideks saanud ja koguvad ajas vaid väärtust juurde.