Neli teemat, mis mõjutasid Eesti poliitikat 2022. aastal kõige enam
Ukraina sõda
Ukraina sõda algas või pigem laienes – sõna otseses mõttes plahvatuslikult – Eesti iseseisvuspäeval, 24. veebruaril. Venemaa ründas oma läänenaabrit ulatusliku pealetungiga ning võttis eestlastelt peotuju.
Vastupidiselt paljudele lääneriikidele ei tulnud Venemaa kallaletung Ukrainale Eesti jaoks kuigi suure üllatusena. Eesti ja teised Balti riigid on enam kui kümne aasta jooksul hoiatanud läänemaailma Vladimir Putini imperialistliku poliitika eest.
„Nüüd [–––] ei ole enam mingit kahtlust, kummal pool Soome lahte on realistlikum ettekujutus Putini Venemaast. Eesti, Läti ja Leedu, teil oli õigus,“ kirjutas Soome rahvusringhäälingu Yle väliskorrespondent Mika Mäkeläinen Venemaa rünnaku kolmandal päeval.
Mäkeläineni arvamusavaldus ei olnud ainus. Sama järelduseni on viimase aasta jooksul jõudnud paljud poliitikud nii Soomes kui ka mujal Euroopas.
Balti riikide seisukohti on alates sõja laienemisest kuulatud rahvusvahelisel tasandil palju tähelepanelikumalt kui kunagi varem. Marshalli Fondi analüütik Bruno Lete märkis detsembri alguses Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus, et Eestil on õnnestunud oma mõjukust rahvusvahelises poliitikas oluliselt tõsta.
„Eestil on õnnestunud mõjutada seda, kuidas Lääne-Euroopa riigid mõistavad Venemaa tegevusi ning on selgitanud ka Ukraina sõja algpõhjuseid,“ rääkis Lete.
Rahvusvaheline tähelepanu ja otsusekindlus on ka peaminister Kaja Kallasele plusspunkte toonud. Hinnatud väljaanne Politico valis teist aastat võimul oleva Eesti esimese naispeaministri Euroopa 2022. aasta kõige mõjukamate valitsusjuhtide hulka. Eesti Päevalehe küsitluse andmetel on Kaja Kallas alates aprillist ülekaalukalt eelistatuim poliitik peaministri kohale.
Kallase populaarsus on kasvatanud ka tema juhitava Reformierakonna toetust. Erakonda toetas detsembri alguses läbi viidud küsitluse andmetel 34–35 protsenti vastanutest. Populaarsuse edetabelis oli teisel kohal konservatiivne rahvaerakond EKRE, mida toetab erinevate küsitluste põhjal 21–24 protsenti Eesti elanikest. Kolmandat kohta hoidvat Keskerakonda pooldab 14–17 protsenti valijatest.
Eesti venekeelne elanikkond
Kui Venemaa sõda Ukraina vastu kellegi täiesti segadusse suutis ajada, siis oli see Eesti venekeelne elanikkond. Eestis elab 315 000 vene keelt emakeelena kõnelevat inimest, kellest ligikaudu veerand on Venemaa kodanikud ning umbes viiendik kodakondsuseta isikud.
Eestis on pikalt arutletud selle üle, kuidas nad reageeriksid või tegutseksid, kui Venemaa peaks Eestit ründama. Venemaa rünnak Ukrainas on tõeline lakmustest.
Erinevate küsitluste tulemusi ja ekspertide intervjuusid analüüsides võib jõuda järelduseni, et enamik Eesti venekeelsetest elanikest on idanaabri sõjalise tegevuse tõttu segaduses ning ei soovi või ei julge kindlat seisukohta võtta.
Ligikaudu kolmandik Eesti venelastest on siiralt eestimeelsed ning jagavad läänemaailma arusaama Ukrainas toimuvatest sündmustest. Väike osa, ligikaudu kümme protsenti Eesti venekeelsetest inimestest on seevastu tõelised putinistid. Nad usuvad kõigutamatult Kremli kontrolli all oleva meedia sõnumeid ja õigustavad sõjategevust.
Venekeelse elanikkonna rohkus on mõjutanud Eesti sisepoliitikat enam kui kahe aastakümne jooksul. Valimistel on nende hääli saanud just Keskerakond. Vastuteenena on hoolitsetud näiteks venekeelse hariduse püsimise eest. Ka niinimetatud punamonumendid ehk Nõukogude armee kangelaslikkusele viitavaid mälestusmärke ei ole seni puudutatud. Vene keel on peamise asjaajamiskeelena kasutusel Kirde-Eesti suure venekeelse elanikkonnaga linnades ning teatud Tallinna linnaosades. Selline on olukord vaatamata sellele, et Eesti keeleseaduse kohaselt on riigikeel eesti keel.
Viimase aasta jooksul on Eesti venelasi ja eeskätt Venemaa kodanikke korduvalt tõsiselt proovile pandud. Esmalt puhkes Ukraina sõda. Seejärel tegi valitsus otsuse muuta aastaks 2030 lasteaedades ja koolides õppetöö eestikeelseks. Järgmine otsus võtab Eestis elavatelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt relvaload. On räägitud ka kavatsusest jätta nad kohalike omavalitsuste valimistel ilma hääleõiguseta.
Ja muidugi punamonumentide mahavõtmine. Eesti otsustati suvel nendest nõukogude perioodi jäänukitest täielikult puhtaks teha. Kõigile venekeelsetele elanikele see plaan ei meeldinud. Narva jõe kaldal seisnud punaarmee tankist sai mõneks ajaks lausa sümbol, mille ümber vene ajalookäsitlust pooldavad eestivenelased kogunesid.
Valitsus lahendas olukorra varajastel hommikutundidel politseioperatsiooniga ning ilma suuremate protestideta.
Energiahinna kriis ja inflatsioon
Elektri ja gaasi hind hakkas Eestis kerkima juba 2021. aasta detsembris, enne Venemaa täiemahulist rünnakut Ukraina vastu. Isegi üle tuhande euro kerkinud elektriarved šokeerisid eelkõige väikese pensioniga inimesi, kes olid näiteks hankinud soodsa lahendusena reklaamitud õhksoojuspumba.
Elektri hinnatõusule andsid hoogu nii saastekvootide ja maagaasi hinnatõus kui ka madal veetase Põhjamaade hüdrojaamades. Alates märtsist veel ka Ukraina sõda.
Muidu väga turuliberaalse hoiakuga Reformierakond on pidanud suunama riigi rahalisi vahendeid kahte suurde päästeoperatsiooni. Möödunud talvel tasuti valitsuse otsusel kõikide kodumajapidamiste elektriarvetest 12 senti kilovatt-tunnilt ületav osa. Kompenseeriti ka gaasi- ja kaugküttekulusid.
Sel talvel pakutavad toetused on samas suurusjärgus, kuid mitte nii otsesed: valitsus sundis riigile kuuluvat Eesti Energiat eriseaduse alusel müüma elektrit universaalteenuse hinnaga 16 senti kilovatt-tunni eest.
Eesti koguinflatsioon on olnud viimase aasta jooksul üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Statistikaameti värskete andmete põhjal on tarbijahindade aastane muutus novembrikuu seisuga 21,3 protsenti. Elektri hinnatõus on vaatamata kõikidele toetusmeetmetele 73 protsenti, eluasemekulud on aasta jooksul tõusnud 46 protsenti, toiduainete hinnad 28 protsenti.
Lähenevad valimised
Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023 ehk umbes kuu aega enne Soome parlamendivalimisi. Valimiste lähenemine mõjutab paratamatult valitsuse ja veel rohkem opositsiooni tegevust.
On huvitav näha, kas Eesti parlamenti jõuab üle pika aja uus erakond. Riigikogus on olnud mitme valimisperioodi jooksul esindatud viis erakonda: Reformierakonna, EKRE ja Keskerakonna kõrval ka konservatiivne Isamaa ja sotsiaaldemokraadid.
Nüüd tundub toetusküsitluste põhjal, et Eesti poliitika uustulnuk, ennast positiivse alternatiivina reklaamiv liberaalne erakond Eesti 200 suudab ületada viieprotsendilise toetuskünnise.
Kõige populaarsem opositsioonierakond EKRE on teatanud, et nende peamised valimisteemad on hinnatõus ja immigratsioon. Vastupidiselt teistele Eesti erakondadele on EKRE hoiatanud Ukraina sõjapõgenike suure arvu võimalike tagajärgede eest. Erakond kavatseb rõhutada ka kaitsevõime arendamise vajadust.
Ostujõu tõstmine on ka Keskerakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valimiskampaania põhiteema.