Julkaistu: 3. huhtikuuta 2019

Kogu aeg tööl

Heidi Iivari

Eletrik vastab sõnumile kell üks reede öösel. Kodumasinaparandaja paigaldab mu vannitoas pesumasinat laupäeva õhtul. Tõlke tellinud muusemitöötaja ootab minult messengeris vastust pühapäeval, kuigi asjaga pole kiiret. See on täiesti tavaline eesti töökultuur – tööd tehakse kõvasti nii argi- kui pühapäeviti.

Ühes soome keele õpikus kirjeldatakse situatsiooni töökohal, kus tehakse meeskonnatööd ja projekt peab tähtajaks valmis saama, aga aega on vähe. Meeskonna juht küsib ülemuselt, kas meeskond võib teha ületunde. Küsimus ajab mu eestlastest õpilased naerma. Nende meelest on absurdne, et ületundide tegemiseks peab luba küsima. Eestis on loomulik, et kõik tulevad vastu ja teevad vajaduse korral ületunde. Vahe on selles, et Soome töötaja eeldab, et ületundide eest makstakse eraldi. Eestis ei ole see enesestmõistetav.

Eestis ei maksta pühapäeval tehtud töö eest lisatasu ega ka ületunnitasu. Eesti tööportaali cvkeskus.ee uurimuse järgi ei saa iga viies töötaja ületundide eest tasu – seda ei hüvitata ei raha ega vaba ajaga. Lisaks tegi iga teine ületunde kas tasu eest või ilma selleta. Ka OECD statistika näitab eestlaste usinust: eelmisel aastal töötas eestlane 238 tundi ehk peaaegu 30 päeva rohkem kui soomlane.

Eestis peabki tööd rügama, et hakkama saada. Eelmisel aastal oli keskmine brutopalk 1310 eurot, aga elukallidus tõuseb pidevalt. Kuigi Eestis ja Soomes on töötuid peaaegu sama palju, ei ole eestlastel võimalik olla pikaajaliselt tööta. Töötutoetus on 175,15 eurot kuus ja seda makstakse maksimaalselt 270 päeva. Parem on saada kiiresti kasvõi miinimumpalga (540 eurot) eest koristaja või ettekandja töö. Õnneks on võimalik teenida 500 eurot kuus (või 6000 eurot aastas) maksuvabalt. Üleminevalt summalt maksavad kõik võrdselt 20 % tulumaksu.

Ka Eestis ei ole kõrgharidus õnne tagatis. Tartu ülikooli lektori brutopalk on umbes 1400 eurot, humanitaaraladel vähem. See-eest ettevõtjatel, näiteks elektrikel ja torumeestel, läheb hästi. Elektrik võib teenida nädalaga kerge vaevaga sama palju kui lektor kuuga. Korstnapühkija tahab sama tunnitasu mis Soomes, lisaks eeldab ta, et kviitungit ei pea andma. Üksikvanemast põhikooliõpetaja seevastu peab hankima lisasissetulekut näiteks netis riideid müües või tõlketöid tehes.

Eestis ei jää (töö)elu seisma isegi pühade ajal. Mulle isiklikult oli sellest eelmisel jõululaupäeval kodutänaval Tartus palju kasu. Hakkasin lõuna paiku maale jõule tähistama minema, aga auto ei läinud käima. Mis nüüd saab? Sealsamas nägin tuttavat autolukkseppa oma töökoja ees lund rookimas - Eestis peab kõnnitee puhtuse eest hoolitsema kinnistu omanik või üüriline. Ettevõtja oli tulnud ekstra linna teises otsas asuvast kodust oma tänavapuhastuskohust täitma. Rääkisin talle hing rinnus kinni oma mure ära, mille peale tema ilma pikemata oma remonditöökoja ukse avas ja mu autole uue aku pani. „Mul aega on, täna on ju jõululaupäev,“ vastas mees ehteestlasliku asjalikkusega.

Tõlge eesti keelde Järvi Lipasti
3. huhtikuuta 2019


Lue myös


Elokuvat
Katariina Suurpalo

Mitä tapahtuu ketjun lopussa?

Elokuva Keti lõpp, suomeksi ketjun loppu, kertoo Tallinnassa sijaitsevan Kett-nimisen pikaruokaravintolan viimeisestä päivästä. Ravintolan ainoa työntekijä (Maiken Schmidt) ei tosin tiedä sitä vielä aamulla.…
subject

Viro tänään
Katariina Suurpalo

Join the liveliest startup community in Europe

Kun puhutaan teknologiasta, Virosta tosiaan löytyy paljon menestystarinoita. Kansalaispalvelut kokoaa digitaalisesti yhteen Suomeenkin tuotu X-road eli palveluväylä. Allekirjoitukset, veroilmoitukset ja…
subject

Elokuva
Heidi Iivari

Võta või jäta – rohkeaa realismia vanhemmuudesta

Minulla oli vahvoja mielikuvia Liina Triškina-Vanhatalon käsikirjoittamasta ja ohjaamasta elokuvasta Võta või jäta (Ota tai jätä) jo ennen kuin astuin elokuvateatteriin Tartossa. Mielessäni oli lehdistä…
subject