Eesti Rahva Muuseumi kirjastamisel on ilmunud fotoalbum „Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel“.

Album on täis unikaalseid ja enamasti avaldamata pilte, mis pärinevad 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimestest kümnenditest. See oli aeg, mil õpetatud mehed ilmutasid elavat huvi talurahva vastu ning rahvastik süstematiseeriti nende keele ja kultuuri eripäradest lähtudes rahvasteks.

Lisaks fotodele leiab raamatust näiteid omaaegsetest etnograafilistest kaartidest.

Fotoalbumi koostaja Indrek Jääts: „Tubli raamatu mõõtu teos tähendas tublit tükki tööd. Raamat sündis koostöös Venemaa Etnograafiamuuseumiga. Lõviosa fotosid ei ole varem Eestis avaldatud. Lisaks Venemaa Etnograafiamuuseumi kogudes olevatele fotodele sai lisapilte otsitud ka Ungarist.“

Ikka ja jälle kipub keeleline sugulus segi minema kultuuritüübi või rassilise kuuluvusega. Ka poliitiliselt on tegemist väga erineva saatuse ja staatusega rahvastega. 

Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled.

Hoolimata keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest, udmurt komi ja ersa mokša keelest, kuid kaugemate keelte rääkijatel enam nii lihtsalt ei lähe.

Siiski ei piirdu soome-ugri rahvaste ühtsus pelgalt keelega, ka rahvakultuuris on niisuguseid ühisjooni, mis eristavad neid teistest rahvastest. Näiteks pole soomeugrilasele teda ümbritsev elus ja eluta loodus mitte materjaliks, vaid dialoogipartneriks.

Fotodelt vaatavad vastu tõsiste nägudega inimesed, pildistamine oli harv ja pidulik hetk, seetõttu on need pildid erilise väärtusega. Kahjuks jääb meil sageli teadmata, kes need inimesed olid, sest omaaegset etnograafiat huvitasid eeskätt rahvad. Üksikindiviid oli pigem oma rahva esindaja, mitte kui iseseisev huviobjekt. Meil jääb vaid aimata, mis need inimesed mõtlesid või kuidas kõnelesid, missugune oli nende saatus pärast foto tegemist.

Kuidagi eriti hingelähedaseks saavad fotod nende rahvaste esindajaist, keda on tänaseks väga väheseks jäänud. Näiteks vadjalased, Ingerimaa, praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle keel on eesti keelele lähim sugulaskeel. Vadja keele rääkijaid oli 2010. aastal 68. Iga foto selle keele kõnelejast on rariteet.

Fotoalbum on heaks meeldetuletuseks, kust me tuleme ja kus on meie juured.

Raamat on eesti, inglise ja vene keeles ning heaks sissejuhatuseks veebruaris 2021 ERMis avatavale näitusele ning 2021. aasta juunis ERMis toimuvale soome-ugri maailmakongressile.