Tibatilluke ilves meenutab pisikest kassi. Ta isegi näub nagu kassipoeg. Suur karu on hirmutav, ta ju uriseb.

Ilves ja karu seiklevad Haminast pärit Tuukka Sandströmi ja Varpu Eroneni pildiraamatus. Raamat on ilmunud äsja ka eesti keeles Lauri Juursoo tõlkes.

Loomaloo nimetamine seikluseks näib liialdus, metsaloomad võivad ikka omavahel kohtuda. Kuid kui lugeda seda teksti filosoofilisest vaatenurgast lähtudes, omandab lihtne lugu hoopis uue mõõtme. Ilves ja karu, kaks erinevat olendit, saavad juhuslikult kokku, hakkavad justkui kogemata suhtlema, kuigi kummalgi on oma keel. Ja mis siis juhtuma hakkab? Arusaamisele peab lugeja ise jõudma, filosoofilist plaani lahti ei seletata ja see teebki loo huvitavaks.

Tuukka Sandströmi kirjutatud muinasjutt on otsekohene ja peenest huumorist kantud. Lugu algab traditsioonilise muinasjutu vormis, kuid ei alusta kaugelt, vormeliga „Elas kord…“. Lugeja satub otse loo keskmesse: „Tibatillukene ilves heitis kord samblavoodile puhkama…“ Loo kuulaja, ka laps, saab aru, et midagi on teisiti.

Jutustaja on veendunud, et lugeja või kuulaja teab rohkem, kui ise arvata oskab. Kujutan ette lapse rõõmu märgates, et lugu kulgeb täpselt nii, nagu ta autori antud vihjete põhjal oletab.

Jutustus kulgeb ilustamata, kuid lopsakas keeles. Kõrvade kikitamist, kargamist ja uratusi võib igaüks endale elavalt ette kujutada. Ka Lauri Juursoo tõlge on leidlik ja tabav. Jutustaja hääl ja lauserütm järgivad algteksti – vähemalt minu kui soomekeelse lugeja hinnangul.

Varpu Eroneni illustratsioonid üllatavad värvivalikuga. Metsaloomade maailmale on loodud ainulaadne, murtud toonides vahendatud keskkond. Need pildid astuvad vaatajaga rõõmsameelselt rahulikku dialoogi.

Seiklevad loomad meenutavad veidi pehmeid mänguasju, eriti see imeväike olend, tibatilluke ilves. Ka pildid annavad viiteid sellele, mis edasi saab, kohe varsti… või nüüd ta arvab, et… Vahepeal näib, et tegelased muutuvad lausa vaataja silme all.

Ilvese ja karu lugu sobib neile, kes (veel) ei igatse mürglit ega müra. Või neile, kes on enda jaoks avastanud väikeste üllatuste võlu.

On tore teada, et ka Eesti kirjastus on seda raamatut avaldamise vääriliseks pidanud.