„Perekeskne paksuke“ oli ajakirjanike üldistav portree 2015. aasta alguses avaldatud Eesti mehe uuringu kohta. Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste poolt läbi viidud uuring püüdis aru saada, mis iseloomustab Eesti meest ja millised on tema pereloome ja eluplaanid. Tegemist oli esimese sellise põhjalikkusega läbi viidud ja meestele pühendatud teadusuuringuga Eestis. Seni on pere teemalised uuringud rohkem keskendunud naistele ja mehed jäänud vaeslapse ossa, aga seekord võeti eesmärgiks saada teada enam just meeste, eriti meeste pere loomise käitumise ja tervisekäitumise kohta. Uuring planeeriti nii, et see oleks samas võrreldav ka pool aastat hiljem lõppenud Eesti naiste uuringuga. Eesti meeste uuring viidi läbi Eestis elavate 16–54-aastaste meeste hulgas küsitlusmeetodil 2014. aasta talvel. Kokku vastas ankeetidele üle 2100 mehe ja uuring on igati esinduslik kogu Eesti suhtes. Ankeet käsitles selliseid teemasid nagu haridus, tööelu, meeste rändekäitumine, tervis, seksuaalsus, perekond ja sotsiaalsed suhted.
Tulemused aitasid kummutada mitmeid müüte, kuid andsid mõtteainet ka meeste ja naiste erineva nägemuse kohta ühiskonnast. Näiteks on meedias tekkinud kuvand Eesti mehest kui tegelasest, kes töötab korraga mitmel töökohal ja kelle õnne näitajaks on suur auto ja rahakoti paksus. Teadusuuring näitas, et raha on küll meestele tähtis, kuid veelgi olulisem on toetav naisterahvas mehe elus ja armastus. Selgus, et Eesti mees on tegelikult üllatavalt perekeskne hellik, kelle pealispinna all on kergesti haavatav süda. See artikkel annab lühikese kokkuvõtte uuringu mõnedest tulemustest.
Mis on mehe jaoks tähtis
Uuring näitas, et Eesti mehed peavad oma elus kõige tähtsamaks armastust ja isikliku elukoha olemasolu. Vähemalt poolte meeste jaoks on väga tähtis laste kasvatamine (55%) ning kindel partnerlussuhe (52%). Noore ja eakama mehe prioriteedid on erinevad. Suurem muutus meestega toimub umbes 35. eluaasta paiku. Alates 35 eluaastast hakkavad mehed enam hindama paikse eluviisi ja perega seotud asju nagu armastust, kindel partner, elukoht ja laste kasvatamine. Umbes selleks ajaks on ka selge, et kes leiab püsipartneri ja kes mitte. Nooremale Eesti mehele on olulised ka sõbrad, armastus ja materiaalne toimetulek. Teiselt poolt ongi Eesti mees kõige enam rahul enda elus oma pere ja partneriga, samas kui sissetulek ja karjäär on paljudele ka rahulolematuse allikaks.
Pereelu on muutunud paremaks
Pereelu on Eestis harmoonilisemaks muutunud. Kui aastaid tagasi Elina Haavio-Mannila ja Osmo Kontula esimesed Eesti ja Soome pereelu võrdlused tegid, siis jäid eestlased ikka soomlastele pereõnne osas alla, eriti seksuaalsuhete osas. Eesti meesteuuring näitas, et suhted peredes on aastakümnete taguse olukorraga võrreldes paremaks muutunud. Kui enamasti olid suhted meeste lapsepõlvekodus kas head ja soojad (43%) või pigem head (47%) siis nooremad mehed hindasid suhteid lapsepõlvekodus, võrreldes vanemate meestega, paremateks.
Paarisuhted ei ole Eesti meeste jaoks mitte ainult tähtsad vaid ka oluline rahulolu allikas. Aastal 2014 oli oma paarisuhtega rahul 94% abielus või vabas kooselus elavatest meestest. Paarisuhtega on rahulolu kõige suurem 16–24-aastaste püsisuhtes olevate noorte meeste seas. Samuti on seksuaaleluga rahulolu seotud kindlas partnerluses elamisega. Ka enam kodule pühendunud mehed olid enam rahul paarisuhtega.
Terviseteadlased väidavad, et alkoholi tarbimine on Eesti meeste puhul üks kõige kahjulikumaid harjumusi. Alkoholi ja narkootikumide kasutamine ei tule ka pereelule kasuks. Uuring näitas selgelt, et alkoholi ja narkootikumide mittetarvitajad või mõõdukad tarvitajad on enam rahul enda pereeluga. Veelgi enam, kooselu partneriga on seotud vähema alkoholi tarbimisega. Seega paarisuhe on heaks valikuks meeste elus, kuid sinna jõuavad omakorda vaid naistele kõige meelepärasemad.
Senised uuringud meeste ja naiste käitumisest tõestavad, et enamasti on naised meeste suhtes kriitilisemad ja nõudlikumad partneri valikul. Meie uuring tahtis teada ka meeste eelistusi. Partneri valikul peavad mehed kõige olulisemaks armastust ja partneri iseloomu (82-86 % meestest). Kolmas oluline näitaja on hea seksuaalne sobivus (73%) ja siis partneri intelligentsus ning ühised väärtused. Väga vähe tähtsust omavad partneri haridus, töökoht või eriala, haridus ja majanduslik toimetulek.
Meestele meeldiks saada isaks, kuid kõigil ei ole seda võimalust
Euroopas on vanemaks olemise populaarsus viimase 50 aasta jooksul vähenenud ja suureneb nende noorte inimeste arv, kes ei soovigi enda ellu last või siis kes jäävad erinevatel põhjustel lastetuks.
Eesti meeste seas on endiselt ideaaliks üle kahe lapse perekonnas. Eesti emakeelega mehed peavad ideaalseks mõnevõrra suuremat laste arvu peres (2,5 last) kui vene emakeelega mehed (2,3 last), kuid endale soovitakse enam-vähem sama palju lapsi (2,4). Vaid 3% meestest ei soovi üldse isaks saada. Enamasti soovitakse kahte või kolme last, 6% meestest soovis olla isaks ühele lapsele.
Paljude tunnuste ühisanalüüs näitas, et rohkem lapsi soovivad endale vanemate põlvkonna mehed, samuti tervemad, maal ja välismaal elamise kogemusega mehed. Miks nooremad ja linnas elavad mehed on laste suhtes ükskõiksemad on keeruline öelda, kuid see on üldine tendents kogu Euroopas. Soovitud laste arvu mõjutavad ka meeste enda tõekspidamised. Näiteks rohkem lapsi soovivad mehed, kes peavad tähtsaks kindlat partnerlussuhet, armastust ja lapsi, kuid samas on neile tähtsamad ka enesetäiendamine, ühiskondlik aktiivsus, avaliku elu tegelaseks olemine ja tervislikud eluviisid. Sissetulek, haridus ja religioon ei mõjutanud Eesti meeste laste saamise soove.
Kõiki neid asjaolusid, mis soodustavad või taksitavad soovitud laste saamist, võib käsitleda sündimust mõjutavate teguritena. 47% uuringus olnud meestest ei olnud (veel)lapsi ja neilt uuriti põhjalikult, et kas see on vabatahtlik valik või asjaolude sunnil kujunenud olukord. Enim on erinevaid lapse saamist takistavaid põhjuseid noortel. Osa nendest põhjustest on seotud noorusega, sest õpingud on veel lõpetamata ja töö, partner ning elukoht leidmata. Samas oli ka selliseid probleeme, mis mõjutasid erinevates vanustes meeste elu. Seega kokku oli kõige enam soovitud laste puudumise põhjusteks mure kindla töökoha (63%), elukoha ja elamistingimuste (66%) ja majandusliku toimetuleku (60%) ebakindlus. Mudel, kus võeti arvesse mehe vanust, emakeelt, elukohta, majanduslikku olukorda, tervise enesehinnangut, lapsepõlvekodu suhteid, välismaal elamise kogemust ja haridust näitas veelkord, et enam on lapsi meestel, kes elavad maal ja nendel meestel, kellel on parem tervis. Teistel tunnustel mudelis ei olnud seost tegeliku laste arvuga.
Nooremad tegelevad lastega enam
Nooremad mehed suhtusid nii töösse kui pereellu tõsisemalt ehk olid kas ühele või teisele neist rohkem pühendunud kui vanemad mehed. Aeglane, kuid siiski visalt edenev meeste ja naiste rollide muutus ühiskonnas on suurendanud nooremates meeste seas ka nende meeste osakaalu, kes on lapse saamise tõttu pidanud karjääri kas edasi lükkama või sellest loobuma. Tavapäraselt on olnud tegemist tüüpilise naiste probleemiga, kuid võrdsem kodukoorma jaotus mõjutab ka meeste eluteed. Raskusi töö- ja pereelu ühitamisega tunnetas veerand meestest. Nooremad isad tegelesid ka lastega ajaliselt kauem kui vanemad. Sageli arvatakse, et inimese kuulumine konservatiivsetesse kirikukogukonda on seotud ka suurema laste- ja pereelu kesksusega. Vaatama religiooni suurenevale tähtsusele Eestis, oli religioonil tähendus vaid umbes pooltele meestele ja lähedus mõne religiooniga ei mõjutanud meeste käitumist isadena ega nende muud perekäitumist.
Eesti mehed tervise üle ei kurda, aga elavad vähe
Eesti mees elab keskmiselt viis aasta vähem kui Soome mees, kuid ise tervise üle ei kurda ja arsti juures käia ei armasta. 28% meese hinnangul ei ole nende tervis ei hea ega halb ning vaid 6% hindab oma tervist halvaks või väga halvaks. Samas, umbes igal neljandal mehel on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem, mille tõttu tema igapäevategevused on piiratud. Pikaajalise terviseprobleemi olemasolu eri vanuserühmades on erinev – terviseprobleemid sagenevad ootuspäraselt vananedes. Samas on tähelepanuväärne, et tõsised terviseprobleemid olid ka juba 19% 18-24 aastastel noormeestel.
Oluliseks terviseriskiks peavad teadlased meeste suurenevat ülekaalu. Arvutused näitasid, et pooled Eesti 16-54aastastest meestest olid rahvusvaheliste standardite järgi ülekaalulised. Üle 50 aastaste mees seas oli ülekaalulisi juba 70% ehk siis normaalkaalus olemine on pigem erand.
Aastakümneid on teada Eesti meeste kõrge suitsidiaalsus. Professor Airi Värniku arvates on see seotud mitmete tegurite kombinatsiooniga ning enamasti viib traagilise juhtumini mitmete asjaolude üheaegne kokkusattumus – alkohol ning samaaegsed probleemid nii tööl kui perekonnas. 2014 aasta uuring näitas, et 21% meestel oli stressi sümptomeid. Et täpsemalt teada saada, kuidas eritub Eesti mees teiste riikide meestest võtame korraks appi rahvusvahelise võrdluse Euroopa Sotsiaaluuringust aastast 2012. Joonis 2 näitab, et Eestis ja Soomes on nii meeste kui naiste seas palju inimesi, kes tunnevad ennast äpardununa. Selline tunne võib tuleneda nii kõrgetest nõudmistest kui vähesest positiivsest tagasidest elule.
Ligikaudu 40% Eesti meestest ei läinud arsti juurde kui selleks oleks olnud põhjust. Miks Eesti mees siis siiski arsti juurde ei lähe? 45% uskus, et nad saavad ise terveks, 44% hinnangul on takistuseks liiga pikad ootejärjekorrad ning 24% pidas arstiabi liiga kalliks.
Eesti esimene meesteuuring viidi läbi Tartu Ülikooli poolt ja Säästva arengu komisjoni (Riigikantselei) toetusel 2014 aasta lõpus. Eesti meesteuuringu andmed on tulevikus võrreldavad ka samal ajal läbi viidud naisteuuringu andmetega.