Soome tervise ja heaolu instituut teeb regulaarselt kogu Soomet hõlmavat uurimust Soomes elavate välismaal sündinud isikute tervisest, heaolust ja teenusetarbimisest („Kansallinen tutkimus ulkomailla syntyneiden terveydestä, hyvinvoinnista ja palveluista MoniSuomi“). Uusimad tulemused avaldati 2024. aasta alguses, eelmine vastav selgitus tehti 2018. aastal. Uuringus küsiti inimestelt ühiskonnas osalemise, sotsiaalsete suhete, usalduse, diskrimineerimise, vägivallakogemuste, elutingimuste, tunnetatud tervise ja elukvaliteedi, vaimse tervise, töö- ja tegutsemisvõime, nägemise, kuulmise, eluviiside, tervise- ja sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, munitsipaalteenuste, digitaalse asjaajamise ja sotsiaaldemograafilise tausta kohta.

Uuritavad etnilised rühmad olid pärit Venemaalt ja endisest Nõukogude liidust, Eestist, Euroopast (va Eesti ja Venemaa), Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, Aafrikast (va Põhja-Aafrika), Kagu-Aasiast, mujalt Aasiast, Ameerikast ja Okeaaniast. Vastuseid koguti esmalt elektroonilise küsitlusvormi abil, mida täiendati paberküsitluse ja telefoniintervjuuga. Uuringusse valiti 18 600 juhuslikku vastajat rahvastikuregistri põhjal. Valimisse võeti vähemalt 12 kuud Soomes elanud 20–74 aastaseid inimesi.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et üldiselt läheb Soome kolinutel hästi. Suuremal osal on vähemalt üks soomlasest sõber ja mõõdukalt tugev tunne, et kuulutakse siinsesse ühiskonda ja igapäevane elu on turvaline. Enamik immigrante tunnetab, et nende tervis on hea ja kroonilisi haigusi on vähem kui sünnipärastel soomlastel. Diskrimineerimise kogemus on siiski üldine. Vajadus terviseteenuste järele on võrreldes 2018. aastaga märgatavalt kasvanud. MoniSuomi uurimus kinnitab varasemat infot selle kohta, et erinevatest riikidest pärit inimeste ning naiste ja meeste vahel on endiselt suuri lõhesid nii tervise, heaolu, ühiskonnas osalemise kui vajalike teenuste saamise suhtes.

Ühisosa tunnetus Soomega ja poliitiline aktiivsus

Kuuluvust kohalikku ühiskonda koges 74,3% eesti meestest ja 77,6% naistest, mis korreleerub soomlaste vastavaga. Vaid 5% nii naistest kui meestest tunnetas eriti vähest sidet Soome ühiskonnaga. Uurimuse järgi tunnevad siinsed eesti mehed üksildust tunduvalt vähem (5%) kui soomlased (12%), naiste puhul sellist lõhet ei täheldatud (13% vs 12%). Ühiskonda kuulumisele ja üksindustunde vähesusele aitab kaasa kindlasti see, et üle 90% eesti päritolu inimestest on vähemalt üks või rohkem soomlasest sõpra.

Vaatamata sellele, et tuntakse sidet Soome ühiskonnaga osaletakse siinsetel valimistel loiult. Eestist ja endisest NLst pärit naised hääletavad kohalikel valimistel aktiivsemalt kui mehed, jäädes siiski kaugele soomlaste valimisaktiivsusest (55%). Vaid 16% eesti meestest ja 31% naistest kasutasid oma hääleõigust. Soome poliitikat jälgib siiski vähemalt korra nädalas 75% eesti meestest ja 79% naistest. Ka Eesti uudised on üsna tähtsad, neid jälgis 74% meestest ja 64% naistest. Poliitikast eestlastele rääkida meeldib: 82% meestest ja 78% naistest on oma rahvuskaaslaste hulgas poliitilisi teemasid arutanud. Mehed on innukamad oma arvamusi netti kirjutama. Seda on teinud 25% eesti meestest, aga ainult 14% naistest.

Päritolumaa ja sugu mõjutab inimese usaldust ühiskondlike institutsioonide vastu. Eesti meestest 77% ja naistest 79% usaldasid Soome meditsiinitöötajaid. Soome valitsust usaldasid kõige vähem Eestist (meestest 65% ja naistest 68%) ning Venemaalt ja NLst tulnud inimesed. Kõige enam usaldati politseid (meestest 86%, naistest 90%). Selles küsimuses eri etniliste rühmade vahel suurt erinevust polnudki. Soome kohtu vastu tunnevad usaldust kõige vähem just eesti mehed (73%) ja naised (78%). Kiriku vastu tuntava usalduse vähesus pole eestlaste puhul üllatus. Eesti meestest usaldab kirikut 28%, naiste vastav näitaja on siiski oluliselt kõrgem (41%).

Diskrimineerimine, vägivald ja turvatunne

42% immigrantidest on viimase aasta jooksul kogenud mingis vormis diskrimineerimist. Eestlasete diskrimineerimiskogemus on kõikide taustrühmade hulgas madalaim. 26% meestest ja 27% naistest ütleb, et on diskrimineerimist kogenud. Diskrimineerimisest töö otsimisel raporteeris 15% meestest ja 19% naistest. See jäi kogu uuritava rahvastikuosa ebaõiglase kohtlemise skaala alumisse otsa. Vägivalda on küsitlusele eelnenud aasta jooksul kogenud 25% immigrantidest. Eesti meestest oli nähtusega kokku puutunud 22%, naistest 25%. Kogemusi koduvägivallast oli 3% eesti meestel ja 10% naistel. 80% kõikidest vastanutest arvas, et igapäevane elu Soomes on piisavalt turvaline. Eesti meeste hulgas oli turvalisusetunne kõige madalam (68%). Kummaline vastuolu on selles, et kõige vähem tunnetavad turvatunde puudumist ühiskonnas Eesti naised (ainult 1%), kuid samas on just nende meelest avalikud kohad ebaturvalised. 59% eesti naistest tunneb avalikes kohtades turvatunde puudumist.

Elukvaliteet ja tervis

Kõigist vastanutest 48% tundis, et elukvaliteet on peamiselt hea, mis on vaid pisut vähem kohalike vastavast tunnetusest (52%). Eesti meestest oli eluga rahul 40%, naistest 51%. Ka tervisega on mehed pisut vähem rahul (64%) kui naised (71%). Rahulolu inimsuhetega oli nii immigrantidel kui kohalikel samas kategoorias, u 75%. Eestlased on selles asjas keskmised: meestest 75% ja naistest 84% arvas, et nende suhted on head. Iseendaga on rahul 83% eesti naistest ja vaid 70% meestest. Eesti meeste vastav protsent oli kõigi vastanud meeste rühmade madalaim. Soomlased siplevad umbes samas kategoorias immigrantidega, endaga rahul on 72% soomlastest.

Eestlaste, nagu kõikide teistegi etniliste rühmade vaimne tervis korreleerub soomlaste vastavaga. Immigrantide hulgas esineb psüühikahäireid rohkem kui soomlaste seas. Psüühiliselt koormatud tunneb end olevat 16% eesti meestest ja 20% naistest (soomlastel vastavalt 17% ja 19%). Soomlased on teadupärast maailma õnnelikuim rahvas ja näib, et ka meie oleme sinnapoole teel, sest enamasti õnnelikuna tunneb end 43% eesti meestest ja 48% naistest (soomlastest tunneb sama 47% meestest ja 49% naistest).

Eluviis

Juurikate ja marjade piisava söömisega on raskusi nii kohalikel kui mujalt tulnutel. Sisserännanud mehed söövad juurvilju jm pisut rohkem kui kohalikud (23% vs 18%), aga naised vähem (35% vs 39%). Eesti mehed on silmapaistvalt vähe huvitatud puu- ja köögiviljadest. Päeva jooksul sööb neid mitu korda vaid 17% ja eriti vähe sööb aedvilja 14% eesti meestest. Kala õnneks eestlastele maitseb. Seda sööb 39% meestest ja 36% naistest.

See, milles me, eestlased, tähena särame, on suitsetamine. 33% meestest ja 22% naistest suitsetab iga päev. Soomlastel on need näitajad palju väiksemad: meestest 12% ja naistest 10%. Keskmine suitsetajate protsent immigrantide hulgas on meestel 20% ja naistel 9%. Ka oleme juhtpositsioonil kanepi tarbimises (7% eesti meestest, immigrandid üldiselt 5%). Alkoholitarbimise statistika näitab, et ehkki üldiselt tarbivad immigrandid alkoholi vähem kui kohalikud (meestest 64% ja naistest 52%, soomlased vastavalt meestest 85% ja naistest 81%), on ka siin jäme ots eesti meeste käes. Eesti meestest 83% ja naistest 75% on kasutanud alkoholi küsitlusele eelneva aasta jooksul, sealjuures riskipiire ületavalt meestest 38% ja naistest 12%.

Immigrantidel on keskmiselt vähem ülekaalu kui põliselanikel. Eestlaste puhul on tähelepandav meeste ja naiste ülekaalu suur vahe (ülekaalulisi mehi on 70%, naisi 48%). Eesti mehed on kõikidest etnilistest rühmadest kõige ülekaalulisemad. Soomlastest on vastavalt ülekaalulised 67% meestest ja 55% naistest.

Välismaa taustaga naistest alla poole ja meestest üle poole liiguvad kestvusspordi soovituste kohaselt. Eesti meeste näitaja on 68% (kõrgeim!), naistel 55%. Spordiga mittetegelevaid eestlasi oli selgelt vähem kui immigrantide hulgas keskmiselt.

Kultuuritarbimine ja sportimine

Eesti meestest vaid iga viies on kasutanud raamatukoguteenust (18%), naistel on see protsent poole kõrgem – 38%. Siseruumides pakutavast sporditrennidest olid osa võtnud alla pooled eestlastest (meestest 37%, naistest 41%), värskes õhus spordib 50% eesti meestest ja 59% naistest. Rahvaülikooli kursustel oli osalenud iga kümnes immigrant, kõige väiksemad näitajad olid eesti meestel ja naistel (vastavalt 2% ja 8%). Ka kultuuriteenuseid olid eesti mehed tarbinud vähem kui immigrandid keskmiselt, kuid naised jälle rohkem (eesti mehed 34% ja naised 51%, teised immigrandid vastavalt 42% ja 49%).

Töö ja haridus

89% Eestist pärit naistest oskab soome keelt hästi või väga hästi, meestest 79%. Muude etniliste rühmade keskmine näitaja on naistel 68% ja meestel 57%. Küsitlusele vastanud eesti meestest 74% töötab täistööajaga (naistest 56%), 4% meestest töötas osalise tööajaga (naistest 12%) ja 3% õppis (naistest 6%). Kõrgharidus oli 11% eesti meestel ja 26% naistel.