Soomes elab tuhandeid eesti lapsi, kelle vanemad on küsimuse ees, kas laps peaks ka siin elades eesti keelt õppima ja kus seda teha saab. Osa lapsevanemaid on mures, kuidas mõjub mitmekeelsus lapse keelelisele arengule, ja nad mõtlevad, kas poleks ehk õigem keskenduda ainult soome keelele, et lapsel koolis ja uute sõpradega lihtsam oleks.
Erinevad uuringud aga näitavad, et emakeelt hästi oskavad lapsed omandavad paremini ka teisi keeli ning muid õppeaineid. Emakeelt oskavad ja oma juuri tundvad inimesed kohanevad võõras kultuuris paremini. Seetõttu peetakse emakeele õppimist väga oluliseks ja Soome koolides pakutaksegi erinevatele rahvustele võimalust õppida oma emakeelt. Soome Kooliametil (Opetushallitus) on oma emakeele õppe korralduse kohta teatmik “Oma kieli – oma mieli”, millega saab tutvuda kodulehel www.oph.fi.
Tuglase Selts ja Eesti Haridusministeerium on koostanud teatmikud eesti lapsevanematele. Mõlemad, nii “Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil” kui “Meie lapsel mitu keelt”, leiab internetist.
Oma emakeele hoidmiseks ja arendamiseks tasub kindlasti osaleda eesti keele tundides. Ainult kodus eesti keelt rääkides jääb sõnavara kitsaks ja koolitundides harjutatakse ka kirjutamist. Soome koolis saab õppida oma emakeelt kaks tundi nädalas. Oma emakeele tundide korraldamine on koolidele ja omavalitsustele vabatahtlik, kuid Soome Kooliamet soovitab koolidel seda võimalust õpilastele pakkuda. See, kas omavalitsus eesti keele õpet pakub, sõltub huviliste arvust, õpetaja olemasolust ja omavalitsuse majanduslikest võimalustest.
Emakeele tundides käimine nõuab lapselt mõningast pingutust, sest tunnid toimuvad tavaliselt pärast koolitööd ja rühmad võidakse kokku panna mitme kooli õpilastest. Rühmades võib olla erinevas vanuses lapsi ja tunnid ei pruugi toimuda lapse oma koolis. Tundides harjutatakse rääkimist ja kuulamist, lugemist ja kirjutamist. Õpitakse tundma ka eesti kultuuri ja ajalugu ning võib-olla kõige olulisem on, et laps saab suhelda teiste omaealiste eesti lastega. See on lapse ja tema keele arengule oluline. Oma emakeele õpe ei ole harrastusring, vaid tunniplaani õppeaine ja kui õppeaine on valitud, tuleb tundides ka käia.
See, kas laps saab oma emakeele tundides käia, sõltub väga sageli just lapsevanema aktiivsusest. Tavaliselt registreeritakse õpilasi lapsevanema avalduse põhjal järgmise õppeaasta rühmadesse kevadel. Kui lapsevanemale sellekohast info ei saadeta, tuleks seda ise lapse koolist või kohaliku omavalitsuse haridusküsimustega tegelevalt ametnikult küsida. Kui selgub, et omavalitsuses eesti keelt emakeelena ei õpetata, võiksid eesti lapsevanemad ühineda ja paluda eesti keele tundide korraldamist.
Eesti keelt saab õppida ka internetipõhikoolis Üleilmakool (www.yleilmakool.ee) See on hea võimalus just neile 1.–9. klassi lastele, kelle kodukoha koolis pole võimalik eesti keelt õppida. Neile, kes juba eesti keele tundides käivad, annab see võimaluse eesti keele oskust veelgi parandada. Ideaalne olekski see, et lapsed õpiksid nii Üleilmakoolis kui kooli oma emakeele tundides. Üleilmakoolis on erineva tasemega eesti keele kursusi ja head oskajad õpivad eesti põhikooli õppekava järgi. Üleilmakoolis saab õppida ka eesti ajalugu, maatundmist ja matemaatikat.
Eesti keele harjutamiseks ja omaealiste lastega suhtlemiseks on Soomes ka teisi võimalusi. Erinevad organisatsioonid korraldavad mängu-, meisterdamis-, muusika- ja liikumisringe.
Oma kieli – oma mieli Emakeel on oma keel Meie lapsel mitu keelt