Julkaistu: 3. toukokuuta 2017

Minu Soome asjad

Georgi Viies

Helsingi Disainimuuseumis on maikuu lõpuni avatud näitus „100 Soome asja“. Soome 100. juubeliaastale pühendatud näitus esitleb igast Soome iseseisvuse aastast üht eset. See tõi omakorda laviinina kaasa hulga unustusehõlma vajunud mälupilte mu enda lapsepõlvest: Soome televisioon – „Pikku Kakkose“ Unemati multikad, Sininen Lenkki reklaamid MTV3-s, „Hittimittari“. Kutsun teid nüüd ajarännakule, et jagada mõningaid isiklikemaid mälestusi oma Soome asjadest.

YLE testitabel

Täiusliku meeldetuletajana oli näitusel ülisuur rüiuvaip YLE TV2 testkaardi kujutisega. Ma võisin olla umbes 10–11-aastane, kui saime osta uue värviteleviisori. Ma arvan, et me saime selleks vist mingi ostuloa. Televiisor oli vene päritolu Rubin 714. Kuna tolleaegse Nõukogude Liidu telestandardiks oli Secam, aga Soomes samal ajal Pal, siis Soome pilti nägi hääleta ja säbrulisena. Isegi see ei aidanud, kui katusel oli spetsiaalne Soome poole suunatud lisaantenn. Nii tuli kutsuda parandajamees, kes paigaldas televiisorisse maagilise asja, Soome ploki. Mäletan selgelt, kuidas remondimees võttis televiisori tagant lahti ja tinutas kuskile külge väikse metallkarbi, millel lüliti. Kui ta oma töö lõpetas ja lülitit vajutas, juhtus ime – YLE testitabel muutus värviliseks ja taustal kostis raadioheli. Soome plokk töötas. Ja nii sain ma peagi kassettmakiga lindistada oma esimesed Lääne lood otse „Hittimittari“ saatest.

Lagrits

Mu ema töötas mingi aja Tallinn–Helsingi laeval. Ta ostis laeva taxfree-poest tihti kaasa assortiikommipakke. Nendes pakkides oli päris palju musti lagritsakomme. Need aga emale ega mu vendadele ei maitsenud. Nii sain ma kõik mustad kommid endale. Minust sai loomulikult lagritsafänn. Ma saan aru, et lagrits ei ole ainult Soomele omane, kuid minule on lagrits kindlasti Soome asi. Ja tänapäeval on Soomes lagritsasõbra elu väga mõnus. On lagritsafestival, lagritsaga toidud restoranides ja poestki leiab igasugust lagritsa-salmiaki maiust šokolaadist jogurtini.

Nokia talvekummid

Nokian Hakkapeliita naastrehvid olid esimesed naastrehvid, mida mu isa ja vanaisa oma elus näinud olid. Ja mina ka. Aasta oli siis vist 1984. Värske importkraam oli mingil kummalisel põhjusel leidnud tee nõukogude autopoodi. Ja tutvuse kaudu meie garaaži. Sõidukogemus nende kummidega oli kuninglik – pehmed talvekummid tekitasid “kerge” rooli nagu oleks autol roolivõimendi. Ja naastude krõbin vastu asfalti andis erilise uhke tunde – tänaval vaatasid inimesed autole järgi. Või vähemasti on mul selline mälestus õnnetundest, mis meie perre saabus uute Nokia naastrehvidega.

Karjala pirukas munavõiga

Kui kunagi 90ndatel hakkas Fazer Eestis uutesse supermarketitesse väikseid pagarikodasid rajama, tekkisid tuttavate saiakeste kõrvale ka karjala pirukad. Mäletan, et need kummalised, vähese maitsega riisipudruga täidetud laevakesed meeldisid mulle juba siis. Alles palju hiljem sain teada, et munavõi teeb need pirukad veel eriti maitsvaks. Minu jaoks on karjala pirukas nii Soome asi kui üldse olla saab.

Nokia 2110

1995. aastal töötasin Tallinna Kaubamajas haldusjuhina ja pidin omale valima töötelefoni. Kõigil tähtsatel tegelastel olid siis NMT telefonid. Aga just siis hakati Eestis müüma esimesi GSM võrgu telefone. “Digitaalne side” – reklaamiti neid. Mina sain valida esimeseks töötelefoniks Nokia 2110. See nägi välja hoopis teistsugune ja hulga väiksem kui tolleaegsed NMT telefonid. Ja tal oli ainulaadne Nokia tunnusheli. Olin väga uhke. Ainuke mure oli see, et alguses oli GSM levi ainult Tallinnas. Uhke olin ma selle Soome disaini ja tehnoloogia vidina üle ikkagi.

Siivouspäivä

Kui ma siivouspäiväst esimest korda kuulsin, siis arvasin, et see on mingi talgute moodi koristamispäev. Nüüd muidugi tean, millega on tegu. See on üks imetore kasutatud asjade ja rõõmsate inimeste tänavakarneval. Jah, kogu Helsingi linn on nagu üks suur kirbuturg. Just seal võid sa kohata lapsepõlvest tuttavaid erilisi Soome asju. Ja tegelikult ei peagi mitte midagi ostma – saad lihtsalt meenutada ja nautida vintage hõngu.

Kui tahad lapsepõlvest tuttavat eset taas kohata, jõuad veel näitusele „100 Soome asja“ või siis Siivouspäivale sammu seada.


Elo 3/2017


Lue myös


Kirjallisuus
Kari Sallamaa

Sata vuotta etnofuturismia

Etnofuturismi ei sinänsä ole satavuotias, mutta sen juuria voi johtaa vuosisadan taakse päin, Viron itsenäistymisen tienoille. Mutta itse etnofuturismi käsitteenä ja ilmiönä syntyi Viron laulavan vallankumouksen…
subject

Viro tänään
Mikko Virta

Huoli Viron metsistä

Metsien kohtalo on tällä hetkellä kuuma aihe Virossa. Metsien puolesta on sävelletty musiikkia, kirjoitettu kirjoja ja jopa noustu barrikadeille. Tarton yliopiston tutkija Asko Lõhmus pitää metsäkeskustelun…
subject

Eestlasena Soomes
Riho Laurisaar

Vaalitarvehierarkiaa

Virolaiset ja suomalaiset poliitikot puhuvat harvoin samoista asioista samaan aikaan. Ennen viime vaaleja murhelista oli kuitenkin kummassakin maassa yhteinen: huolta herättivät – yllätys yllätys – taloustilanne…
subject