Julkaistu: 12. huhtikuuta 2022

Millest valmistatakse meie rõivaid tulevikus?

 

Kui ämblik maja nurka võrku koob, teadvustab ta vaevalt, et valmistab üht maailma tugevaimat kiudu. Ta toodab võrgu igasse ossa erinevat proteiini: ühega kinnitatakse võrk seina külge, teise abil kootakse pikad lõimed ning kolmandaga punutakse nendevahelised ristlõngad. Kes on kunagi metsas ämblikuvõrku takerdunud, teab, kui sitked ja tugevad need võivad olla. Praegusel hetkel püüavad materjaliuurijad välja selgitada nende struktuuri ja proovivad edasi arendada meetodeid sarnaste materjalide tootmiseks laboratooriumis. Ühel päeval võetakse kasutusse uudsed tekstiilid, mis on ühtaegu nii vastupidavad, elastsed kui ka biolagunevad – nagu ämblikuvõrk.

Erinevalt inimeste poolt loodud süsteemidest, ei teki looduses prügi. Kõik kord juba kasutusel olnu on alati ökosüsteemi teise osa olemasolu eeldus ning midagi ei lähe raisku. Energiaks on vaja vaid päikest. Kuidas saaksime toimida samamoodi – valmistada ja kasutada materjale ilma ümbritsevat elukeskkonda koormamata? Võimalikke lahendusi otsitakse nüüd ring- ja biomajandusest, bioloogiast ning sünteetilisest bioloogiast. Uusi ideid sünnib õnneks nagu seeni pärast vihma – ja seentel võibki olla tuleviku materjalitootmises oluline roll.

Julia Strandmani katsetuslikud tekstiilmaterjalid nanotselluloosist ja kombuchanahast.
Foto Eeva Suorlahti, CHEMARTS, Aalto Ülikool.

Kas sinu ridikül on valmistatud seentest või bakteritest?

Nahk on looduslik materjal, mis hea hoolduse korral kestab kaua. Kahjuks põhjustavad aga selle töötlemisel kasutatavad kemikaalid tõsiseid keskkonnaprobleeme. Loomakasvatus tõstatab eetilisusega seotud küsimusi.

Kunstnahka on 1950. aastatest alates toodetud õlipõhistest plastidest, kuid nüüd huvitutakse rohkem biopõhistest alternatiividest.

Biotehnoloogiat kasutades kasvatatakse nahka meenutavaid materjale mikroobide, seente või pärmiseente abil. Luksusbrändid Hermès ja Stella McCartney testivad oma kollektsioonides juba kotte, mille materjaliks on seeneniidistiku (mycelium) abil toodetud vegan ”seenenahk”. Bakterite abil saadud tselluloosi on kaua kasvatatud hõrgutavaks söögiks (nata de coco) ning põletushaavade raviks mõeldud tehisnahaks. Viimastel aastatel on sellest innustunud nii uurijad kui ka disainerid ning nii mõneski köögis on haudunud katsetuslik kombuchanahk. Eesti disainer Riina Õun on loonud sellest valmistatud kollektsiooni, et testida nahalaadse materjali kasutust erinevate toodete puhul.

Kombuchanahast tooted Riina O kollektsioonist
Foto: Riina O

Ajal, mil kasutusele võetakse üha uusi valmistusmeetodeid ja tooraineid, võivad tuleviku tekstiilivabrikud olla praegustest täiesti erinevad. Näiteks võib tuua ettevõtte Spiber poolt bioreaktorites valmistatavad innovatiivsed tekstiilkiud: villane kampsun võib edaspidi olla valmistatud fermenteeritud proteiinist mitte lambavillast. Bioreaktorites võivad kasvada ka vetikad, mis toodavad kiiresti uuenevat biomassi nii toidu kui ka materjalide tooraineks. Eestis arendatakse bioreaktorit, kus vetikaid kasvatatakse tõhusalt valguse abil. Eestlaste Gelatex arendab omalt poolt innovatiivset meetodit, mille abil saab erinevatest toorainetest, näiteks tööstuse ja põllumajanduse kõrvalharude jääkidest, valmistada nanokiudude moodustusi, tekstiililaadseid pinnastruktuure. Neid materjale võib tulevikus kasutada haavade raviks, filtriteks või erinevates rakukultuurides – näiteks rakkudest kasvatatud liha tootmiseks.

Soomes arendatakse erinevaid tehnoloogiaid tekstiilkiudude valmistamiseks puust või muudest tselluloosipõhistest toorainetest, nagu õlgedest, kiukanepist, puuvillajääkidest või isegi vanadest pappkastidest. Viskoostekstiilikiudu on puidust valmistatud rohkem kui 100 aastat, seega idee ise pole uus. Spinnova, Infinited Fiber Company, Metsän Kuura-kiud ja Aalto Ülikoolis arendatud Ioncell pakuvad siiski keskkonnasõbralikumaid meetodeid tekstiilikiudude valmistamiseks. Lisaks sobib osa neist uutest meetodeist suurepäraselt ka tekstiilijäätmete keemiliseks ümbertöötlemiseks.

Palju uut ja palju vana

Varasemad sugupõlved elasid materiaalses kitsikuses, kus ringkasutus oli vältimatu. Kõiki materjale kasutati mitmeid kordi erineval otstarbel. Olmetekstiilide toorained, nagu lina ja vill, saadi lähipiirkondadest ning vaid jõukad võisid endale hankida eksportkaupu, nagu puuvill ja siid. Riideid hooldati ja parandati võimalikult kaua – need olid väärtuslik investeering. Lõpuks kooti neist kaltsuvaipu või kasutati kasvõi allapanuna. Praeguse kiirmoe tooted pole loodud kestmiseks ega uuesti kasutamiseks. 2/3 kõigist maailma tekstiilidest valmistatakse õlipõhistest toorainetest, mis on üks põhjus jäämägede ja vete kasvavale mikroplastiprobleemidele. Pole siis ime, et uute materjalide kõrval pakuvad huvi ka traditsioonilised kiutaimed lina, kanep ja nõges. Villa saab üpris lihtsalt korduvalt kasutada ning väärtusliku materjali uuskasutamist arendab näiteks Eesti firma Woola, mis toodab sellest kestlikku arengut edendavaid pakkematerjale.

Ka tekstiilide värvimis- ja viimistlusprotsessid saastavad loodust mitmel moel, mistõttu taimedega värvimine pakub nüüd huvi ka tööstuslikus mastaabis. Kasutusmeetodi lisandudes ei saa vajaminevaid taimi suurtes kogustes korjata otse loodusest, nii näiteks kasvatab soomlaste Natural Indigo põllul sinerõigast haruldase sinise värvi jaoks. Lisaks on ettevõttel valikus sibulakoortest ja pajust toodetud värvaineid. Loodusest võib lisaks värvidele eraldada ka antibakteriaalseid või UV-kiirguse eest kaitsvaid aineid, mis võivad asendada praegu kasutusel olevaid sünteetilisi kemikaale. Kui lisaks võetakse appi biotehnoloogia, võidakse ka värve valmistada bakterite abil laboris või valmistada pimeduses helendavat siidi, muundades siidiusside geneetilist koodi.

Kuigi teadus ja tehnoloogia pakuvad uusi lahendusi säästva arengu probleemidele, ei saa me kõrvale lükata omapoolset vastutust materjalide ületarbimise eest. Tasub ammutada inspiratsiooni mineviku kasinusest ja mõjutada tulevikku, uurides, kust tulevad rõivaste toorained, kus ja kuidas need on valmistatud ning kuhu need peale kasutamist satuvad. Ja rõivaste parandamine on väga trendikas!

Tõlge eesti keelde Viia Väli
Elo 2/2022