Aastal 2019 meisterdati Tallinna Mardilaadal publiku abiga rookroon, mis jõudis Guinnessi rekordite raamatusse. Ligi kuue kuupmeetri suuruse hiigelkrooniga purustati leedukate kolme aasta vanune rekord. Tööd juhendas Urmas Veersalu, kes vaimustus rookroonidest juba kümneaastaselt.
Kui me oktoobri keskpaigas ühes Telliskivi lõunasöögikohas lauda istume, võtab Veersalu esimese asjana oma kotist välja kolm raamatut. Ühe on ta kirjutanud ise, teine on Eija Koski „Himmeli“ ja kolmas Ellen Eensalu 1989. aastal ilmunud „Näärikroonid“.
Tagasihoidlik pehmete kaantega raamat „Näärikroonid“ on tema elu palju mõjutanud. Esimesed kroonid tegi Veersalu koos isaga selle raamatu õpetuste järgi. Eenpalu matemaatikaõpikusarnases raamatus on kroonide joonised ja täpsed valmistamisjuhised, kuid pole ühtegi fotot ega värvilist pilti.
Soome tuntuim kroonimeister Eija Koski on üks Veersalu eeskujudest. 2012. aastal ilmunud raamatu tõi talle jõuluvana.
„Olin kade, et soomlastel on nii suurepärane teos,“ ohkab Veersalu.
Sellele tuli kuidagi reageerida. Nii ilmuski kolm aastat hiljem, 2015. aastal Veersalu ja Piret Õunpuu kahasse kirjutatud „Roo- ja õlekroonid“, mis juhatab kroonide geomeetriamaailma ja pakub sisustusnõuandeid.
Geomeetria ilu
Krooni põhikuju on oktaeeder, kaheksatahukas, üks geomeetria viiest korrapärasest hulktahukast, mida Platon kirjeldas juba 2500 aastat tagasi.
Veersalu jaoks on just tahukate matemaatilisus nende huvitavaim külg. Kujundeid on võimalik lõputult omavahel kombineerida. Kolmnurksete tahkudega nelitahukat ning kakskümmendtahukat on võimalik teha roo ja lõnga abil. Nelinurksete tahkudega kuup ning viisnurksete tahkudega kaksteisttahukas ei seisa ilma erinõksudeta koos.
„Mida rohkem geomeetriast mõelda, seda huvitavam see on. Nüüd kavandan krooni, mis pannakse kokku viieharulistest tähtedest. Selleks kulub 10 080 kõrt. Nädalas on sama palju minuteid ehk kroonis ühineksid aeg ja ruum.“
Veersalu teeb kroone nii üksi kui ka koos seltskonnaga, kes end rookoondiseks kutsub. Rookoondisesse kuulub veel kolm geomeetriasõltlast. Anne Erlach on insener ja arvutab välja kroonide vastupidavuse, Katrin Pirn on raamatupidaja ja Kaire Maali Lõhmus käsitööõpetaja.
Nimi Rookoondis sündis, kui maailma suurim kroon pandi Tallinna Mardilaada järel presidendilossi jõulukaunistuseks uuesti kokku. Tempo oli kiire ja keegi neist mainis, et „me oleme ju nagu mingi Eesti rookoondis“.
Veersalu sõnul ongi suuri kroone parem koos teha. Vajadusel võib kujundid eelnevalt kodus valmis teha ning alles kohapeal suureks kujundiks kokku siduda.
„Tegime Eesti Rahva Muuseumis Guinnessi krooni suuruse rookrooni ühe päevaga. See nägi pealtnäha samasugune välja, aga oli seest tühi.“
Loodussõbralik lego
Urmas Veersalu eesmärk on teenida elatist täiskohaga kroonimeistrina ja näidata, et käsitöölisenagi saab hakkama.
„Õppisin algselt avalikku haldust, aga taipasin, et ma ei ole bürokraat. Ja ühel urbanistika loengul sain äkki aru, et pean maale kolima,“ mäletab Veersalu.
Esialgu toob leiva lauale Muraste looduskool ja seiklusettevõte 360 kraadi. Seal korraldab Veersalu loodusmatku, töötube ja muid üritusi. Lisaks õpetab ta koolides matemaatikatundides hulktahukate tegemist ja valmistab müügiks kroonimeisterdamise komplekte.
Veersalu on märganud, et käelised oskused on tänapäeva lastel nõrgenenud. Paljud jalatsid ei ole enam paeltega ning seetõttu võib esimese klassi õpilaste jaoks sõlmede tegemine olla keeruline. Teisalt aitab kätega tegutsemine lastel keskenduda ja rahuneda.
„Emad vahel imestavad, kuidas nende rahutu laps vaimustub ja püsib krooni tehes paigal. Ka mulle endale on see hästi mõjunud.“
Kroon on Veersalu arvates nagu loodussõbralik lego, mis pakub piiramatuid võimalusi. Valmis mudeleid ei pea kopeerima.
„Ei pea tegema sümmeetrilist krooni, kõrsi võib lõigata eri pikkuseks ja neist võib kokku panna näiteks linde või muid loomi. Ise tegin luige, aga naine ütles, et see näeb rohkem välja nagu hävitaja,“ naerab Veersalu.
Proovitud on kõike. Näiteks küpsetas Veersalu roogu ahjus. Selle värv läks tumedamaks, aga struktuur muutus hapramaks. Linaseemneõliga pintseldamine parandas küll tugevust, kuid maitses hiirtele ja nii kadusid kuuris olnud kroonid nende kõhtu.
Materjali saab Veersalule üle 80-aastaselt Voldemarilt, kes lõikab Lääne-Eestis oma maadel roogu käsitsi. Kvaliteetset roogu saab ka rookatuse tegijatelt. Veersalu on ka ise vikatiga roogu lõiganud. Kõrred lõikab ta parajaks relakaga, sest kääridega lõigates praguneb kõva roog kergesti.
Kroon jõulukuuse asemele
Veersalu on uurinud kroonide ajalugu ja levikut. Kroone on tehtud kõikjal Läänemere piirkonnas Skandinaaviast Saksamaani, aga ka Valgevenes ja Ukrainas. Mujal Lääne-Euroopas ja Suurbritannias on see kaunistus tundmatu. Eestis on kroone tehtud lisaks jõuludele ka lihavõteteks, pulmadeks ja ristseteks.
Õlekroonide traditsioon on eriti tugev Leedus, kus see saadi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja 2023. aastal.
Eesti keeles on heal lapsel mitu nime: rookroon, õlekroon, jõulukroon ning näärikroon. Õlekrooni on kasutatud ka Soomes. Veersalu peab lugu soomekeelsest himmelist ja on täheldanud, et see on läbi löönud ka ingliskeelsetes tekstides.
„Ise kasutan sõna rookroon, sest see on minu materjal,“ räägib Veersalu.
Mõlemal maal oli kroonide kuldaeg 19. sajandi lõpus. Pärast seda tõrjusid jõulupuud kroonid jõulukaunistustena kõrvale. Soomes hoidis Marttaliitto kroonitegemist elus veel sõdadevahelisel ajal. Eestis see traditsioon peaaegu kadus, kuni sisearhitekt Leila Pärtelpoeg avaldas 1969. aastal ajakirjas Sotsialistlik Põllumajandus artikli kroonidest. Neist vaimustusid teiste hulgas lilleseadjad.
Veersalu sõnul on traditsioon Eestisse levinud rootsikeelselt rannikualalt, kust ongi leitud kõige rohkem erinevaid mudeleid. Hiljuti leidis ta ühe Osmussaarel kasutusel olnud riideribadegaga kaunistatud kroonitüübi ühelt Jaapani veebilehelt.
Eri riikides on kroonidega seotud sarnased uskumused, eelkõige seostati neid parema viljasaagi või viljakusega. Üles riputatud krooni pöörleval liikumisel on olnud oma tähendus. Näiteks Baieri piirkonnas usuti, et halva inimese lähedal kroon peatub.
Veersalu loodab, et tulevikus asendab kroon jälle jõulukuuske. Miks raiuda paariks nädalaks maha kümneaastane kuusk, kui selle asemel saab meisterdada kaunistuse roost või õlgedest.