Kas tolmuimejaga saab lakke ronida? Kuidas vahetada autorehvi, kui ainsad tööriistad on õhkmadratsi pump ja suur kilekott? Kuidas mõõta sportlikku võimekust?
Selliseid ülesandeid lahendavad noored Eesti televisiooni populaarsel teadusvõistlusel Rakett69. Saatesari on innustanud Eesti noori tehnoloogiaga tegelema juba üle kümne aasta. Saateformaadi üks loojaid ja taustajõude on Aigar Vaigu (38), kellel tekkis huvi teaduse populariseerimise vastu kohe pärast füüsikuna ülikooli lõpetamist.
Intervjuukohaks on kokku lepitud Vaigu pere Tallinna äärelinnas asuv eramaja, kuhu Aigar otse töölt on kiirustanud, et lapsehoidja koju lubada. Ema Ave õpib Tartus arstiteadust ja veedab seal oma argipäevad.
Ma ei saa väravat lahti ja üle lumise õue jookseb appi jutukas poisipõnn. Toas peab isa 8-aastase Alberti ja väikevenna Robertiga pikalt läbirääkimisi selle üle, et saaks rahus intervjuud anda. Ülemeelikud poisinaasklid saavad on tahtmise ning rahunevad sülearvutis mängides ja multikaid vaadates.
Raketi start anti 2007. aastal Eesti Füüsika Seltsi koosolekul. Vaigu toonane tüdruksõber ütles, et „kui te, füüsikud, tahate populaarsed olla, peab teil televisioonis oma saade olema“. Seltsi esimees Kaido Reivelt haaras ideest kohe kinni. Esimene osa oli eetris 2010. aastal, selle aasta alguses algas 13. hooaeg. Rakett69 sai oma nime Kuule tehtud esimese lennu järgi.
„Inimene lendas Kuule raketiga, mis oli vähem intelligentne kui tänapäeva pesumasin,“ selgitab Vaigu saavutuse suurust.
Vaatajate arv on uskumatu, sarja jälgib kümme protsenti eestlastest. Telesaatest on sündinud kõrvalprojektidena laiemale publikule suunatud teadusstuudiod, huvilaagrid ja isegi laste kokandussaade.
Euroopa Ringhäälingute Liit nimetas 2012. aastal Rakett69 Euroopa parimaks haridussaateks. Formaat on müüdud ka Luksemburgi, kus sari läheb eetrisse jaanuaris.
Võitja saab 10 000 eurot
Rakett69 hooaeg koosneb 16 saatest ning alates teisest saatest langeb üks võistleja välja. Kokku osaleb 15 noort. Algul lahendatakse ülesandeid meeskondades, kelle liikmeid vahepeal omavahel vahetatakse. Meeskonnatöö oskused on suurel määral edu tagatis.
Ülejäänud saadetes jätkub võistlus isikliku mõõduvõtmisena ning päris viimases võistlevad kaks finalisti 10 000 euro suuruse auhinna nimel.
Vaataja seisukohalt on saade meelelahutuslik, isegi kui elektrotehnikast, binaarsüsteemidest ega millestki muust midagi aru ei saa. Oma lemmikvõisteljale hoitakse pöialt, osalejate rõõm õnnestumiste üle ja pettumused lähevad vaatajale hinge, kuid noored oskavad ka külmalt kalkuleerida ja intrigeerida.
Kandideerida võivad kõik Eestis õppivad noored vanuses 15–24. Enamik osaleda soovijaid on gümnasistid, kuid on ka kutsekooliõpilasi ja ülikooliõpinguid alustanuid. Saatesse pääsejad sõelutakse välja mitmes etapis.
„On noori, kes on korduvalt proovinud ja alles neljandal korral valituks osutunud. Huvitav on näha, kuidas nad arenevad ja järjest kaugemale jõuavad,“ ütleb Aigar Vaigu, kes on ka saatejuht ja üks kohtunikest.
See pole alati lihtne olnud, sest kümme aastat sõitis Aigar saate pärast nädalavahetustel Tallinnasse Helsingist, kus ta töötas füüsiku ja teadurina Aalto ülikoolis ning uurimisinstituudis VTT. 2019. aastal valiti Vaigu Eesti metroloogia keskasutuse Metrosert direktoriks. Pere jäi esialgu Soome ja Aigar jätkas pendeldamist, kuni teisel koroona-aastal otsustas pere Eestisse elama asuda.
Saate sisu ja ülesannete koostamise eest vastutab teadusteatri KVARK kümneliikmeline meeskond, kuhu on loomulikult kaasatud ka Vaigu. Saadetes on senini lahendatud üle 450 ülesande, kuid ideid on õhku paisatud vähemalt kümme korda rohkem.
Ideed tekivad juhuslikult, sageli igapäevastest või lihtsalt pähe tulevatest asjadest. Kord meenus Vaigule karikatuur, kus jäneste peibutamiseks kasutati porgandist vilet. Mõeldud, tehtud: kodus kapis olid olemas nii porgand kui puur. Öösel üles aetud abikaasa ei osanud küll kordamineku üle nii palju rõõmustada kui vilet puhuv leiutaja ise.
Üks Rakett69 ülesannetest sündis pärast seda, kui meeskond mõtles, kas tolmuimejast saaks ehitada ronimisseadme. Katsete tulemusena tekkis alus, mis kinnitati tolmuimeja tekitatud vaakumi abil lakke. Sellega sai isegi kiikuda. Loomulikult kukkus seadeldis kohe alla, kui tolmuimeja välja lülitati.
Soome koolides on võistlemine juba pikka aega peaaegu et keelatud, kuid Vaigu sõnul on võistlemisel oma plussid seni, kuni see ei takista arengut ega piira võimalusi.
„Telesaade vajab pinget, mida on võimalik saavutada intriigide või konfliktidega. Tõsielusarjades on konflikt inimeste vahel, Rakett69-s inimese ja meeskonna ning lahendatava probleemi vahel,“ räägib Vaigu, kelle sõnul köidab noori eelkõige võimalus ise ülesandeid lahendada.
Inimkond vajab insenere ja tüdrukud tagant tõukamist
Vaigu arvates vajab kogu inimkond loodusteaduste, matemaatika- ja tehnikaoskusi. Suuri probleeme on palju, alates koroonast ja muudest haigustest kuni kliimakriisini.
„Isegi probleemi mõistmine on sageli väga keeruline. Alati on lihtne kellelegi teisele vastu vahtimist anda,“ muigab Vaigu käimasolevatele sõdadele viidates.
Rakett69 võistlusel osaleb märksa rohkem poisse, kuid võitnud on ka tüdrukud. Põhjused peituvad Vaigu arvates sügaval ühiskonnas, mitte selles, et tüdrukud ei saaks matemaatikas või loodusainetes sama hästi hakkama.
„Teada on, et tüdrukud hakkavad tehnikavaldkondade vastu huvi tundma siis, kui nad nendega tegelema peavad. Neile tuleb lihtsalt see võimalus anda.“
Niisiis tuleks tüdrukuid julgustada. Eestis tõukab neid tehnikaga tegelema tüdrukute enda tehnoloogiaklubi Unicorn Squad, kuhu kuulub ligi 4 000 robootika-, tehnika- ja loodusteaduste huvilist 8–14aastast tüdrukut. Vaigu sõnul on klubi loonud olulise liikumise.
Soome kehvemaks muutunud tulemused PISA-testides ja Eesti möödaminek Soomest on tekitanud Soome meedias palju diskussiooni. Enim on halvenenud matemaatikaoskused, eriti poiste puhul. Artiklites on nõutud matemaatika-loodusteadusringide lisamist nagu Eestis.
Aigar Vaigu märgib aga, et sellised huviringid on Eestis küll populaarsed, kuid neis käib vaid neli protsenti noortest. See üksi ei seleta Eesti edu.
Paljud Rakett69 võistlejad on hiljem liitunud saate produktsioonimeeskonnaga või läinud välismaale õppima. Küll pole jälgitud, kui palju neist oma hilisemas elus matemaatika või loodusteaduste valdkonda satub.
„Meie jaoks pole sel suurt tähtsust, oluline on see, et noored tunneksid teema vastu huvi ja tahaksid näha, kuidas asjad toimivad.“
Aigar Vaigu on sügavalt hariduse usku. Tema jaoks on juurdepääs haridusele ühiskonnas võtmetähtsusega. Kui haridus hakkab ebavõrdseks muutuma, on tulemuseks nii sotsiaalne kui ka varanduslik kihistumine, palju rahulolematuid ja vähe neid, kes on rahul.
„Väikeriikidele nagu Soome ja Eesti on oluline, et kodanikud oleksid nutikad. Mida rohkem on tarku inimesi, seda jõukam ja õnnelikum on riik.“
Kahe poja isana tuletab Vaigu meelde, et vanematel on hariduses oma vastutus.
„Sunnin ja suunan poisse vahel lugema või matemaatikaülesandeid lahendama ning põhjendan seda sellega, et väike pingutus praegu tagab selle, et edaspidi läheb kergemaks.“
„Laste arvutamis- ja lugemisoskust saab kergesti lauamängude abil treenida,” ütleb Vaigu, lükates eemale suure lauamängu, mis terve laua enda alla on võtnud. Ta esitleb soomekeelseid tegeluskaarte, mis aitavad Soomes lasteaias käinud Alberti soome keele oskust säilitada. Ka väikevend on soomekeelsetest multikatest üles korjanud huvitavaid sõnu nagu merihirviö ja pääkallo.
„Õppimine nõuab pingutust, sest elus ei tule midagi kergelt. Ühiskond ei tohiks karta, et lapsed peavad pingutama. Pingutus ja sellele järgnev puhkehetk toovad ellu rõõmu ja arengu.“
Ülesandeid lahendatakse ka teadusstuudiotes ja -laagrites
Teadusteater KVARK käivitas teisel koroona-aastal uute projektidena teadusstuudio ja teaduslaagri.
Tallinna lennujaama lähedal asuvas teadusstuudios saavad kõik huvilised kaks tundi Rakett69 ülesannetega tegeleda. Nagu telesaadetes, on ka siin saatejuht, meeskonnad ja võistlus. Teadusstuudiot renditakse näiteks ettevõtete meeskonnakoolituseks või sünnipäevade tähistamiseks, kuid kõige rohkem kasutavad seda kooliklassid.
„Oleme ülesanded kujundanud nii, et need toetaksid kooli õppeprogramme. Kui füüsikatunnis tegeletakse lihtsate masinatega nagu hoovad ja hoorattad, siis teadusstuudios saavad õpilased nendega seotud ülesanded,“ räägib Vaigu.
2021. aastal võistles teadusstuudios koroonast hoolimata 20 000 koolilast ja tuhandeid täiskasvanute gruppe.
Koolidele suunatud kolmepäevastes Rakett69 teaduslaagrites osales omakorda 11 000 last ehk 10% Eesti koolilastest. Sügisesi ja kevadisi nädalavahetuste laagreid pakuti õpetajatele valmispakettidena, kuhu võis tulla, käed taskus.
„Meie arvates ei pea õpetaja muretsema logistiliste probleemide pärast, vaid võiks keskenduda õpetamisele – õigemini õpilastele õppimisvõimaluste loomisele. Õpetajatele meeldib, kui lisakoormust pole,“ täpsustab Vaigu laagrite põhimõtet.
Lisaks on väiksematele lastele mõeldud toiduteadussaade „Magus molekul“, kus valmistatakse toitu ja räägitakse sellest. Veerand tunni jooksul õpitakse näiteks muna keetma ja sellest vormi abil südamekujuline võileivakaunistus tegema. Tänu Aigar Vaigule on isegi soome rohelised spinatipannkoogid nüüdseks eestlastele tuttavad.
Rakett69 ülesandeid on nt Facebookis, Instagramis ja Tiktokis.
Saate kõiki hooaegu saab vaadata ERR-i kodulehel.