Julkaistu: 8. marraskuuta 2019

Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad

Annekatrin Kaivapalu

Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal elamata. Suursaadik Jaakko Kalela, kes Eesti taasiseseisvumise ajal töötas president Mauno Koivisto kantseleiülemana, on meenutanud Soome presidendi vastust selle aja rohketele küsimustele eesti ja soome keele sarnasuse kohta: „Me saame aru kolmandikust, kolmandikust saame aru valesti ja kolmandikust ei saa üldse aru.“ Presidendi tollane hinnang põhines küll vaid sugulaskeele kasutuskogemusel, kuid viimaste aastate uurimused kirjaliku eesti ja soome keele vastastikusest mõistetavusest on osutanud, et üldjoontes peab see arvamus paika.

Eestlaste soome keele ja soomlaste eesti keele mõistmist on uuritud üksiksõnade ja pikema tervikteksti tasandil. Üksiksõnade mõistmise uurimuses olid osalejad gümnaasiumiõpilased, tervikteksti mõistmisel õpingute alguses olevad üliõpilased. Tulemused osutasid, et umbes kolmandik sugulaskeele üksiksõnadest on osalejatele arusaadavad: eesti õpilastele veidi üle kolmandiku, soome õpilastele veidi alla kolmandiku sõnadest. Nii eesti kui soome õpilaste jaoks osutusid ootuspäraselt kõige paremini mõistetavateks eesti ja soome keeles kirjapildilt sarnased sama tähendusega sõnad (näiteks kursskurssi, täditäti), seejärel laen- ja võõrsõnad (näiteks soome historia, eesti kostüüm). Kõige rohkem raskusi valmistasid kirjapildilt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad (nt hallitushallitus ’valitsus’, viinerviineri ’saiake’), mida on nimetatud ka valesõpradeks. Eestlased mõistsid soomlastest paremini eesti ja soome keeles samatähenduslikke kirjapildilt sarnaseid sõnu ning laen- ja võõrsõnu. Soomlased seevastu said paremini aru sõnadest, mille mingi osa tähendusest on kahes keeles lähedane. Näiteks eesti vihmavari ’sateenvarjo’ oli soomlasele mõistetav soome keeles lähedase tähendusega sõna vihma ’seenevihm’ abil, sest mõlemal juhul on tegemist vihmaga.

Tervikteksti mõistmist käsitlevas uurimuses paluti osalejatel lugeda Eesti ja Soome suhteid käsitlevat sihtkeelset teksti, vastata küsimustele teksti kohta, tõlkida teksti nii palju, kui teadmised ja oskused võimaldavad, ning kirjeldada, kuidas tekstist arusaamine toimus. Tulemustest selgus taas, et umbes kolmandik kuni pool lähisugulaskeelsest tekstist on eestlastele ja soomlastele arusaadav oma emakeele, muude varem õpitud keelte ja üldteadmiste põhjal. Soomlased mõistsid siiski teksti eestlastest paremini, sest neid aitasid lisaks soome kirjakeele tundmisele ka soome murded, kõnekeel ja släng ning vanem soome keel. Näiteks eesti sõna esialgu meenutas mitmele osalejale veidi arhailise varjundiga soome väljendit ensi alkuun.

Lähedase sugulaskeele mõistmine põhineb keeltevahelise sarnasuse tunnetamisel: keelekasutaja mõistab oma emakeele põhjal sugulaskeelest seda, mida ta sarnasena tajub. Emakeele erinevad kujud nagu murded, kõnekeel, släng, vanem keel pakuvad võrdlemiseks ja sarnasuse tunnetamiseks rohkem võimalusi ja aitavad nii mõistmisele kaasa. Keeltevahelise sarnasuse tunnetamine on siiski paljuski individuaalne ning sõltub keelekasutaja varasematest teadmistest ja kogemustest. Nii võivad eesti kalad ja soome kalat olla ühe keelekasutaja jaoks vägagi sarnased, sest erineb ainult üks täht, teise jaoks aga erinevad, sest neis on erinevad tähed. Seetõttu võib eestlaste ja soomlaste vastastikuse arusaamise määr küll erineda, kuid igal juhul on keelesugulasest kaasvestlejale oma emakeele põhjal vähemalt osa vestlusest arusaadav. Eestlased ja soomlased võiksidki omavahelises suhtluses kasutada julgemalt oma emakeeli, sest nii aitame kaasa kahe soome-ugri rahvuskeele püsima jäämisele.

Kirjutis põhineb autori varasematel artiklitel ning peatükil Eesti ja soome keele sarnasuse mõju lähisugulaskeele omandamisele ja eesti-soome suhtlusele lähiajal ilmuvas Soome Migratsiooniinstituudi antoloogias Mobiilsus, ränne ja hargmaised kontaktid Eesti ja Soome vahel


8. novembril 2019


Lue myös


Viro eilen
Mati Hint

Kaksi taktiikkaa itsenäistyä

Viron kirjoitetun lähihistorian metamorfoosit ovat ennalta arvaamattomia. Tapahtumat ja henkilöt voivat kadota historiankirjoituksesta tai niitä muistetaan väheksyen, sitten voi väheksyntää seurata jälleen…
subject

Tuglas-seura 25
Kaisu Lahikainen

Tuglaksen tuli palaa paikallisseurassakin

alattuani perheen kanssa kotikaupunkiimme Lappeenrantaan olin jo jonkin aikaa miettinyt mahdollisuutta Viro-toimintaan. Joitakin keskusteluja pidemmälle en ollut silti päässyt. Luontevimmalta tuntui…
subject

Kieli kysymyksessä
Hannu Oittinen

Matkakohteena Kuressaari!

Hieraisin silmiäni, kun lueskelin erästä matkailuesitettä. Totta se kuitenkin oli: Pohjolan Matka järjestää Virossa kylpylälomia paikkoihin nimeltä Tallinna, Laulasmaa, Haapsalu, Pärnu, Pühajärve, Rakvere…
subject