Julkaistu: 8. marraskuuta 2019

Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad

Annekatrin Kaivapalu

Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal elamata. Suursaadik Jaakko Kalela, kes Eesti taasiseseisvumise ajal töötas president Mauno Koivisto kantseleiülemana, on meenutanud Soome presidendi vastust selle aja rohketele küsimustele eesti ja soome keele sarnasuse kohta: „Me saame aru kolmandikust, kolmandikust saame aru valesti ja kolmandikust ei saa üldse aru.“ Presidendi tollane hinnang põhines küll vaid sugulaskeele kasutuskogemusel, kuid viimaste aastate uurimused kirjaliku eesti ja soome keele vastastikusest mõistetavusest on osutanud, et üldjoontes peab see arvamus paika.

Eestlaste soome keele ja soomlaste eesti keele mõistmist on uuritud üksiksõnade ja pikema tervikteksti tasandil. Üksiksõnade mõistmise uurimuses olid osalejad gümnaasiumiõpilased, tervikteksti mõistmisel õpingute alguses olevad üliõpilased. Tulemused osutasid, et umbes kolmandik sugulaskeele üksiksõnadest on osalejatele arusaadavad: eesti õpilastele veidi üle kolmandiku, soome õpilastele veidi alla kolmandiku sõnadest. Nii eesti kui soome õpilaste jaoks osutusid ootuspäraselt kõige paremini mõistetavateks eesti ja soome keeles kirjapildilt sarnased sama tähendusega sõnad (näiteks kursskurssi, täditäti), seejärel laen- ja võõrsõnad (näiteks soome historia, eesti kostüüm). Kõige rohkem raskusi valmistasid kirjapildilt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad (nt hallitushallitus ’valitsus’, viinerviineri ’saiake’), mida on nimetatud ka valesõpradeks. Eestlased mõistsid soomlastest paremini eesti ja soome keeles samatähenduslikke kirjapildilt sarnaseid sõnu ning laen- ja võõrsõnu. Soomlased seevastu said paremini aru sõnadest, mille mingi osa tähendusest on kahes keeles lähedane. Näiteks eesti vihmavari ’sateenvarjo’ oli soomlasele mõistetav soome keeles lähedase tähendusega sõna vihma ’seenevihm’ abil, sest mõlemal juhul on tegemist vihmaga.

Tervikteksti mõistmist käsitlevas uurimuses paluti osalejatel lugeda Eesti ja Soome suhteid käsitlevat sihtkeelset teksti, vastata küsimustele teksti kohta, tõlkida teksti nii palju, kui teadmised ja oskused võimaldavad, ning kirjeldada, kuidas tekstist arusaamine toimus. Tulemustest selgus taas, et umbes kolmandik kuni pool lähisugulaskeelsest tekstist on eestlastele ja soomlastele arusaadav oma emakeele, muude varem õpitud keelte ja üldteadmiste põhjal. Soomlased mõistsid siiski teksti eestlastest paremini, sest neid aitasid lisaks soome kirjakeele tundmisele ka soome murded, kõnekeel ja släng ning vanem soome keel. Näiteks eesti sõna esialgu meenutas mitmele osalejale veidi arhailise varjundiga soome väljendit ensi alkuun.

Lähedase sugulaskeele mõistmine põhineb keeltevahelise sarnasuse tunnetamisel: keelekasutaja mõistab oma emakeele põhjal sugulaskeelest seda, mida ta sarnasena tajub. Emakeele erinevad kujud nagu murded, kõnekeel, släng, vanem keel pakuvad võrdlemiseks ja sarnasuse tunnetamiseks rohkem võimalusi ja aitavad nii mõistmisele kaasa. Keeltevahelise sarnasuse tunnetamine on siiski paljuski individuaalne ning sõltub keelekasutaja varasematest teadmistest ja kogemustest. Nii võivad eesti kalad ja soome kalat olla ühe keelekasutaja jaoks vägagi sarnased, sest erineb ainult üks täht, teise jaoks aga erinevad, sest neis on erinevad tähed. Seetõttu võib eestlaste ja soomlaste vastastikuse arusaamise määr küll erineda, kuid igal juhul on keelesugulasest kaasvestlejale oma emakeele põhjal vähemalt osa vestlusest arusaadav. Eestlased ja soomlased võiksidki omavahelises suhtluses kasutada julgemalt oma emakeeli, sest nii aitame kaasa kahe soome-ugri rahvuskeele püsima jäämisele.

Kirjutis põhineb autori varasematel artiklitel ning peatükil Eesti ja soome keele sarnasuse mõju lähisugulaskeele omandamisele ja eesti-soome suhtlusele lähiajal ilmuvas Soome Migratsiooniinstituudi antoloogias Mobiilsus, ränne ja hargmaised kontaktid Eesti ja Soome vahel


8. novembril 2019


Lue myös


Kersti Koll

Eesti mitmekülgsem modernist Adamson-Eric

Eelmisel aastal tähistati Eesti riigi 100 aastapäeva ning käesoleval aastal möödub sajand Eesti Kunstimuuseumi rajamisest. Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeliaastat tähistab Adamson-Ericu muuseumi näitustevahetus…
subject

Henkilökuvia
Arja Korhonen

Käärikun kätevä emäntä

On loppukesä, ja tavoitan Anu Raudin puhelimeen kotipihaltaan. Hän on kiireinen ja hieman voipunut näyttelyn jälkilaineista, kävijöistä ja opiskelijoista, joita talossa on parhaillaankin perinnekurssilla.…
subject

Mikko keittiössä
Mikko Savikko

Parantavat kasvit – syömällä terveeksi?

Täällä pohjantähden alla -romaanin Koskelan Jussille riitti ruuaksi ruisleipä, ja siitä saadulla voimalla hän raivasi peltojaan. Energian lisäksi kasvisruoalla voi olla myös parantavia vaikutuksia.
subject