„Kui peaks valima ainult ühe asja, mille pärast koorist ei taha kunagi lahkuda, siis see on Anneli. Ta loob ühtekuuluvustunnet, on meiega sõbralik ja kannatlik ning juhib tähelepanu valesti lauldud nootidele nii, et sellest ei jää paha tunne, vaid hoopis naeratus tuleb suule.“
Tammesti sopran Sire Mai Soosilla
Anneli Julén lõpetas 2006. aaastal Sibeliuse Akadeemia muusikamagistri erialal. Koorijuhi koolituse on ta saanud nii Eestis kui Soomes. Lisaks on Anneli lõpetanud Metropolia ametikõrgkooli koori- ja kammerorkestri juhtimise ja pedagoogika erialal ning sooritanud Global Choir Leadershipi koolituse Soome kunstiülikoolis. 2022. aastal sai Anneli Julén Soome Vabariigi presidedilt Sauli Niinistölt muusikanõuniku aunimetuse pikaajalise töö eest koorijuhina.
Julén on ka kammerkoori Gaudete!, Hämeenlinna meeskoori, naiskoori Timotei ja naiskooriliidu liidukoori Louhi koorijuht.
Tee koorijuhtimise juurde
2023. aasta kevadel kutsuti Anneli juhatama Tampere eestlaste koori. Samal kevadel lõppes ka tema pikaajaline muusikapedagoogi töö koolides – nüüdseks on Anneli põhitegevuseks neljal päeval nädalas toimuvad kooriproovid, noodigraafiku töö ja seadete tegemine.
Õpetajatööd on ta teinud kokku 35 aastat. Soome põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased on olnud Anneli jaoks suurimad õpetajad nii keele kui kultuuri osas – 1992 aastal Soome kolides hakkas ta kohe tööle muusikaõpetajana. „Koolis keegi õpetajale armu ei anna,“ ütleb Anneli ise. Kuigi ta sai Tallinnast tulnuna soome keelest aru, siis päris suus see toona veel ei olnud. Ka soomlasest vanavanaemast ei olnud abi, sest tema oli surnud juba enne Anneli sündi ja soome keelt kodus enam ei kõneldud.
Anneli tõi 90ndatel Soome sarnane lugu, nagu paljusid teisigi – armastus ja abielu soomlasega, millele eelnes Ellerheina koorireisil alguse saanud sõprus. Koorilaul on seega olnud Anneli elus saatuslikus rollis.
Koorijuhina alustas Anneli Soomes ligi 30 aastat tagasi, asutades siin kammerkoori. Praegu laulab Juléni käe all umbes 180 lauljat viies eri kooris ja kuues koor on asutamisel. Üks kooridest on vaid neli korda aastas kogunev naiskooriliidu projektikoor.
Koorijuhtimine hoiab Riihimäel elava Anneli pidevas liikumises, sest proovid toimuvad Hämeenlinnas, Loppis, Riihimäel, Tamperes ja projektikoor koguneb Soome eri paikades.
Kuna Anneli on saavutanud Soomes koorimuusika alal peaaegu kõik, mis võimalik, siis nüüd on ta eesmärgiks lihtsalt see, et kõigil tema koorilauljatel oleks hea ja nad areneksid oma tasemele vastavalt. „Laulja on mulle väga tähtis,“ ütleb Anneli Julén.
Anneli ise paneb seda, et tema tee viis muusika juurde, kahe mehe süüks. Üks neist oli dirigent Heino Kaljuste, kelle käe all Ellerheinas lauldes kujunes välja Juléni koorilaulja identiteet. Teiseks oluliseks mõjutajaks on olnud Anneli isa, kes oli kunstiinimene ja kelle jaoks oli iseenesestmõistetav, et ka laps tegeleb kunstidega. Mõlemad vanemad olid musikaalsed ja isa mängis kodus mitmeid pille. Isa rõhutas ka seda, et lapse soodumusi ja valikuid tuleb austada. See on põhimõte, mida Julén on üritanud ka oma hilisemas elus ja töös järgida.
Siiski ei olnud muusikaeriala Anneli esmane valik. Teda huvitasid arstiteadus ja matemaatika ja ta oligi juba matemaatikat õppima minemas, ent siis astus saatus vahele ja Anneli sattus hoopis oma endisesse kooli muusikaõpetajat asendama. Ja lõpp, nagu öeldakse, on ajalugu. Sealt edasi on Anneli õppinud muusikaga seotud erialasid nii Eestis kui Soomes.
Kultuuri mõju identiteedi kujunemisele
Peale Soome kolimist ja abiellumist soomlasega järgnesid aastad, mis olid valdavalt täis soome keelt ja kultuuri – nii kodune kui töökeel oli soome keel, sõpruskond koosnes soomlastest. See kõik tõi kaasa kiire integreerumise Soome ellu. Ilmselgelt mõjutas see ka identiteedi kujunemist. Anneli kommenteerib, et „kui oled elanud ühiskonnas, kus osa inimestest pole aastate jooksul õppinud kohalikku keelt ega kultuuri, siis ise samasuguses olukorras olles oli tahtmine teha kõik, et kohaneda Soome eluga.“ Ka muusikaeriala on selline, et oli oluline omandada see, millest ja kuidas räägid. Õnneks andsid Anneli enda sõnade kohaselt jõudu nii tema soome juured kui ka nõudmised kiireks kohanemiseks siinses ühiskonnas.
Paljudele teistelegi tuttavas olukorras, peale laste sündi, tekkis uuesti vajadus eesti identiteedi juurde jõuda, ent siis polnudki enam nii kerge lastega eesti keelt rääkida. Anneli rõhutab, et nüüd, vanemas eas, hakkavad Eesti ja eesti kultuuriga seotud asjad nostalgiliselt meelde tulema ja taas tähtsaks muutuma, nagu ka oma eesti juurte teadvustamine. Eestis on vahepeal ühiskond muutunud, see on tänapäeval mitmeski asjas Soomest eesrindlikum, mis lisab rahvuslikku uhkustunnet. „Meil, kahe kultuuri kodanikel on võimalus võtta mõlemast parim,“ ütleb Anneli. Kuigi mõlemal maal on sama idanaaber, on erinev ühiskondlik kord teatud moel teinud Eestile kultuuriliselt head. Okupatsiooniaastad panid eestlased oma kultuuri ja keelt teistmoodi väärtustama, kui seda tehakse Soomes. Näiteks harrastuskooride tegevust toetatakse Eestis märksa rohkem. Anneli arvates ei ole Soome ühiskond pidanud õppima elama sellistes tingimustes, kus koorilaulukultuuril on suur ja tugev mõju kogu ühiskonnale ja vabadusele.
Soome ja eesti koorikultuur on erinevad
„Kui saaks kasvõi 10 protsenti eesti koorikultuurist Soome, oleksin õnnelik,“ ütleb Anneli. Erinevus tuleneb sellest, et Eestis kuulub koorilaul kooli õppekavasse. Vähemalt ühe Eesti kuvandina Soomes on koorilaul. Väljaspool Eestit arvatakse, et peaaegu kõik eestlased laulavad kooris.
Esimene asi, mida kõik soome lauljad ütlevad: eesti koorilaulud on duuris, mistõttu jätavad sooja ja hea tunde. Soome lauljatele meeldib eesti koorimuusika, kuna see kõlab hästi. Ja Eestis on tänapäeval palju noori heliloojaid, kes kirjutavad head koorimuusikat. Unikaalne on loomulikult ka Eesti laulupeokultuur, millele vastavat Soomest ei leia. Soomes harrastatakse koorilaulu küll palju, ent seda ei tõsteta samal moel esile nagu Eestis.
Anneli toob ka välja, et Eesti meedias on tihti midagi kultuuriga seonduvat, uudistest käsitletakse maakondade kohalikke kultuurisündmusi ja -tegemisi, eestlased teavad tänavaküsitluses nimetada erinevaid heliloojaid ja dirigente. Soomlased ei oska neid samavõrra nimetada, kuna see pole uudiste argipäev.
Ka kahe riigi presidentide uusaasta kõnedest leiab Anneli erinevuse: Eesti presidendil oli teise või kolmanda asjana kultuur, Soome presidendi kõnes kultuuri ei mainitud.
Pakub siiski huvi, miks Anneli, pärjatud muusikanõunik ja mitme koori dirigent, võttis vastu kutse juhatada üht pisikest eesti koori Tamperes. Esimese kontakti peale polnudki Anneli asjast innustunud. Kui aga selgus, et eelmine koorijuht oli koorist ootamatult lahkunud, lubas Anneli koori lühiajaliselt hädast välja aidata. Ent peale esimest kooriproovi oli ka abikaasale selge, et sellele teele ta jääb. Kuna Annelil on olnud kolmekümne aasta jooksul väga vähe kokkupuuteid eesti kultuuri ja eestlastega, siis on eesti koor talle ta enda sõnade kohaselt eestluse oaas. Lisaks on see täitnud tühja koha, mille jättis isa surm Eestis.
Eesti keeles rääkimine kooris on selgelt ka Anneli enda eesti keelt kohendanud. Koos kooriga võib naerda ühiste kakskeelsete ja enamuse koorilauljate lapsepõlve ulatuvate naljade ja kõnekäändude üle. Eesti repertuaariga tegelemine on olnud Annelile vaheldusrikas, sest laulupidude repertuaarist leiab alati uut ja huvitavat. Nii koorile kui koorijuhile mõjuvad proovikolmapäevad värskendavalt. „See põhimõte – alal hoida oma kultuuri siin Soomes – on väga armas,“ ütleb Anneli.
Tampere Tammesti kooris laulab nii eestlasi kui soomlasi. Anneli sõnul tasub eesti koorilauluga tegeleda, kuna kooridele on kirjutatud palju mitmekesist repertuaari, minevikust tänapäevani, Mart Saarest Rasmus Puurini. Teine asi on koorilaul ise, mis on mõnus ja mõjub ka tervisele hästi. Kuna eesti koorilaul on duuripõhine, siis mis võiks olla veel parem, kui laulda duuris head koorimuusikat koos teistega. Kooris lauldes pole sa kunagi üksi. Lisaks pakub koorilaul enamat kui vaid muusika, sest selle kaudu õpib ka teksti, eesti luuletajaid ja lausa ajalugu. Viimasena tahab Anneli rõhutada üht tähtsat asja, silmas pidades nii meie kakskeelsetest kodudest tulevaid noori kui ka soome päritolu lauljaid: laulu kaudu õpib ka eesti keelt paremini!