Ajakirjanikud Kaja Kunnas ja Marjo Näkki pidid Tallinnas elades tihti mõtlema selle peale, kuidas Venemaa agressiivsus kõigepealt 2008. aastal Gruusias ja siis 2014. aastal Ukrainas Soome ja Eesti suhteid keerulisemaks muutis.

Kas olukord oli samasugune ka teistes Läänemere riikides? Ajakirjanikel tekkis mõte minna uurimisreisile ümber Läänemere. Kaja Kunnas käis Balti riikides, Poolas ja Saksamaal, Marjo Näkki jätkas reidi Taanist Rootsi kaudu Soome, kus kohtus erinevatal põhjustel Soome tulnud venelastega.

„Itämeren turvatarkastus“ ilmus Venemaa kallaletungi 1. aastapäeval, 24. veebruaril 2023. See on juhuslikult ka Eesti vabariigi aastapäev, kui selles maailmas üldse enam midagi juhuslikku on.

Raamat selgitab hästi, miks eri riikide reaktsioon Venemaa rünnakule ja Ukraina aitamisele on nii erinev – või siis vähemalt oli reaktsiooni ja abistamise stardikiirus. Raamatu parim osa on vist siiski julgeoleku teema viimine tavalise inimese tasandile. Moskva telesaate kaaperdanud Eesti häkkerite kogemuste kõrval võib lugeda 60 aastat Lätis elanud endise Vene tuumarakettidega tegelenud ohvitseri lugu.

Selgeks saab ka see, et lisaks sellele, et Soomes elavad venelased suhtuvad sõjasse erinevalt, on neil asjadest keeruline rääkida ka oma Venemaal elavate lähedastega.

Hansaliitu on harjutud pidama Läänemere majandusvõrgustikuks, aga Kunnas ja Näkki märgivad, et see oli ka kaitseorganisatsioon mereröövlite vastu. Praegu, kui Soome ja Rootsi on teel Natosse, on Läänemere ainsaks ohuks jäänud Venemaa.

„Itämeren turvatarkastus“ ilmub märtsi lõpus ka e- ja audioraamatuna.